Sekkumiskokkuostu maksab kinni riik

Sel nädalal teatas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA), et Euroopa Komisjon otsustas Eestis avada või sekkumiskokkuostu. Juba mai algusest saab PRIAsse müüa lõssipulbrit ning novembrist hakatakse kokku ostma teravilja.

Kuigi PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv ütles eile, et kokkuostu eest maksab Euroopa Liit ja ladustamise eest Euroopa Komisjon, kinnitati põllumajandusministeeriumist, et kokkuostuks vajaliku summa peab tegelikult välja käima liikmesriik ise.

?Ikkagi Eesti riik peab selle raha välja käima ja esitama raporti ning siis saadakse tagasi hoiustamis- ja transpordikulud,? ütles põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Veronica Vallner-Kranich. Ladustamis- ja transpordikulud kompenseerib Vallner-Kranichi sõnul Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF).

Kui suuri summasid riik aastas sekkumiskokkuostu süsteemi investeerima peab hakkama, ei osatud põllumajandusministeeriumist öelda. Kahtlane on, et süsteem üldse tänavu käivitub, sest ettevõtjate huvi asja vastu puudub ? vabaturul saadakse praegu paremat hinda ning PRIAsse müümisele eelneb hulk bürokraatiat. Eilseni polnud lõssipulbri ega või müümise vastu keegi huvi tundnud.

PRIA kokkuostetud võid hakatakse hoidma Tartus asuva ASi Beetak külmhoones, lõssipulber läheb ASi Põlva Piim lattu. Teravilja sekkumiskeskusteks on määratud Tartu, Viljandi, Tamsalu, Keila ja Taebla viljahoidlad. Ladustamisteenuse eest makstakse vaid siis, kui on, mida laos hoida.

Kuigi Tamsalu viljasalv on üks neist, kust kevadel osa vilja kaduma läks, ei maksa Noorkõivu sõnul karta, et Euroopa Komisjoni valitud ladudest võiks vili lihtsalt kaduda. ?Kuigi kunagi ei saa kindlalt öelda, et kõik asjad lähevad nii, nagu peab,? lisas ta samas.

?Aga ma arvan, et meil pole neid ladusid praegusel hetkel üldse vaja,? ütles Noorkõiv. ?Põllumajandusministeerium on prognoosinud, et sellel aastal ? arvestades suhteliselt kehva ilma ? polegi väga, mida müüa.?

Meelis Pihlakas Pihlaka Farmist suhtub PRIA sekkumiskokkuostu skeptiliselt, sest enamasti on teraviljakasvatajatel juba kevadel müügilepingud sõlmitud. ?Ma ei usu küll, et kellelgi seda vilja nii palju üle on, et riigile müüa,? ütles Pihlakas. ?Tänavune aasta on üldse selline, et need, kes on nõrgad, need surevad üldse ära.?

Pihlakas ise kasvatab teravilja peamiselt loomadele söödaks ning tänavu talvel läks müügiks ainult umbes 100 tonni vilja.

Pihlaka sõnul on põllumehe jaoks kindlam ja mugavam enne kevadkülvi hulgiostjaga leping ära sõlmida, et sügisel oma vili talle müüa kui PRIA peale lootma jääda.