- OMX Baltic−0,27%301,45
- OMX Riga0,06%893,9
- OMX Tallinn−0,14%2 078,26
- OMX Vilnius0,00%1 201,15
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,25%8 807,19
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic−0,27%301,45
- OMX Riga0,06%893,9
- OMX Tallinn−0,14%2 078,26
- OMX Vilnius0,00%1 201,15
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,25%8 807,19
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ukse avamine idaturule sõltub Vene revidentidest
Eesti toidutööstustel on ärevad ajad, sest neid kontrollivad praegu Venemaa veterinaarinspektorid, kelle hinnangust sõltub pääs idaturule. ?See on Venemaa veterinaarametnike väljapressimine. Hea, et nad vastuvõtmisel ei nõua ka seda, et suuremad ettevõtted korraldaksid neile Alla Pugat?ova kontserdi,? kurjustas juunis Päevalehes Tallinna Piimatööstuse juht Kadi Lambot.
Äripäeva hinnangul ei tohiks naaberriigi inspektorite kontrollreidid eurobürokraatiaga tuttavatele Eesti toidutööstustele suuri probleeme tekitada.
Euroopa Liiduga liitumisele eelnes aktiivne investeerimistegevus, et täita euronõudeid, mis kohati tundusid absurdsed. Nüüd tagantjärele võib tehtud investeeringutest olla kasu idaturule minekul.
Lisaks euroliidu revidentidele hoiab meie tööstustel silma peal kohalik veterinaarinspektsioon. Seega peaksid halvad üllatused olema välistatud.
?Kui meiega pole korras, siis pole korras kogu Euroopa Liidus,? on Päevalehele öelnud Rakvere lihakombinaadi juht Olle Horm. Jah, kui Venemaa inspektorid ei täida poliitilist tellimust seada iga hinna eest tõkkeid Eesti ekspordile, siis peaks idaturu uks jääma meie tööstustele avatuks ka 1. septembril. Enne seda tähtaega on Venemaa lubanud inspekteerida uute liikmesriikide neid toidutööstusi, kes soovivad Venemaale eksportida.
Läti ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi, et inspektorite saatmise põhjused on poliitilised ning kontrollidele on antud ülesanne iga hinna eest mõni puudus leida. Sarnased spekulatsioonid on jooksnud läbi ka Soome pressist. Eilne Helsingin Sanomat kirjutas Venemaa soovist näidata, et Euroopa Liiduga ühinemine ei ole muutnud Venemaa suhtumist Balti riikidesse. Venemaal on endiselt üks poliitika Euroopa Liidu suhtes ja eraldi poliitika Balti riikide osas. Nendele spekulatsioonidele annab tuge see, et inspektorite külaskäik on sattunud ajale, kui Venemaa on käivitanud Eesti ja Läti vastase propagandasõja.
Eesti veterinaarinspektsiooni juht Ago Pärtel on teistsugusel arvamusel. Tema peab Venemaa tegevust tavapäraseks ning ei täheldanud pärast esimesi kontrollimisi Vene inspektorite poolt pahatahtlikku suhtumist. Samamoodi kontrollivad kaubanduspartnerite tööstusi euroliidu ja USA inspektorid.
Ka Äripäeva küsitletud ettevõtjad suhtusid kontrollide töösse hästi ning pidasid nende tööd asjalikuks ja professionaalseks.
Samas peab Venemaa praegu läbirääkimisi Euroopa Liiduga ja on läbirääkimiste positsiooni parandamiseks ähvardanud sulgeda oma turu kõigile Euroopa toidutööstustele. Kui Venemaa oma ähvarduse teoks teeb, siis toob see Päevalehe teatel liikmesriikide toidutööstustele kahju üle 20 miljardi krooni aastas.
Topelttollidega karastatud Eestit mõjutab aga Venemaa jonnakus vähe, sest Venemaa osa meie ekspordis on tagasihoidlik. Möödunud aastal eksportisime toidukaupu Venemaa turule paarisaja miljoni krooni väärtuses, näiteks 1995. aastal aga miljardi krooni võrra enam.
Venemaa veterinaarinspektorite Eestis viibimine näitab, et idaturule sisenemiseks ei piisanud ainult topelttollide kadumisest. Soovi korral on Venemaal teisi administratiivseid võimalusi Eesti ettevõtjate nöökimiseks.
Autor: ÄP
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele