Turvaklaas talub suurt koormust

Tungivalt soovitav on kasutada turvaklaasi kõikjal ühiskasutusega ruumides ? vaateakendel, du?iruumides, riidekaupluste proovikabiinide peeglites ja mujal.

Ühiskondliku kasutusega ruumides tuleb klaaspindadega uste puhul kasutada turvaklaasi, juhul kui kas või osa ukseklaasist või kuni 0,3 m kaugusel ukse kõrval on vähem kui 1,5 meetri kõrgusel põrandast. Muudes ruumides (sh eluruumides) on turvaklaas kohustuslik alates 0,7 meetri kõrguselt.

Turvaklaasiks nimetatakse klaasi, mille mehaaniline tugevus on oluliselt suurem kui tavalisel aknaklaasil ehk nn float-klaasil. Selline suurendatud mehaaniline tugevus saadakse karastamise ja lamineerimise abil.

Karastamise puhul kuumutatakse klaasi temperatuurini 600°?650° C. Sellise temperatuurini kuumutatud klaas pehmeneb ja sisepinged kaovad. Seejärel jahutatakse klaas kiiresti ühtlaselt maha nii, et selle pinnakihid jäävad pideva surve alla, kusjuures sisekohid jäävad tõmbepingesse. Teatavasti puruneb klaas pigem painde-tõmbe kui survekoormuse tagajärjel. Siit järeldub, et kui karastatud klaasi mõjutada mehaaniliselt, siis tõmmatud välispinnas survepinged vähenevad ja klaasi purunemist põhjustavat tõmbepinget ei saavutata.

Karastatud klaas peab vastu suuri koormusi, näiteks klaasi poole kukkuva inimese hoo. Väheneb ka temperatuuri kõikumistest, eriti kuumenemisest tingitud purunemise oht. Seejuures ei muutu klaasi läbipaistvus. Loomulikult ei muutu karastatud klaas lõpmata tugevaks, vaid jääb siiski klaasiks ? naelu sinna lüüa ikka ei õnnestu.

Kui karastatud klaasi koormatakse nii suure mõjuga, et pinnakihtide survepinge muutub tõmbepingeks, siis puruneb ka karastatud klaas. Purunemisele aitavad kaasa pindmiste kihtide sügavad kriimud või välja löödud killud. Karastatud klaasi on lihtne ära tunda purunemispildi järgi. Nimelt puruneb karastatud klaas väikesteks tükkideks, millel puuduvad tavalisele klaasile iseloomulikud teravad lõikavad servad. Karastatud klaas võib mõnel väga harval juhul puruneda iseenesest. Seda võib põhjustada NiS osakeste paisumine kristalliliste faasimuutuste tagajärjel. Selliste purunemiste vältimiseks kasutatakse nn ülekuumutustestimist (heat soak), mille käigus hoitakse klaasi mitu tundi 280° C kuumuse juures, kiirendades niimoodi NiS osakeste paisumist. Potentsiaalsed purunemisaltid kohad purunevad juba testi käigus ja testi edukalt läbinud klaas on ohutu.

Teine turvaklaasi liik on lamineeritud klaas. Lamineerimine on nimetus, mis viitab kihtide kaupa töötlemisele. Nii see ongi: lamineerimisprotsessi käigus asetatakse kaks või rohkem klaasikihti vaheldumisi plastsete polümeerkiledega. Saadud pakki kuumutatakse nii kaua, et polümeerkiled sulavad klaaside külge. Seejärel kuumutatakse seda pikemat aega autoklaavis suure surve all, nii et plastkile sulab täielikult klaasi külge, moodustades täiesti läbipaistva turvaomadustega klaasi.

Lamineeritud klaasi tööpõhimõte turvaklaasina on teine kui karastatud klaasil. See küll puruneb löökide või ülekoormuse all, kuid kilekihid ei lase klaasitükke eralduda ja purustatud klaas püsib ühe tükina. Vaatamata purunemisele ei ole sellise klaasiga suletud ava ikkagi läbitav ja kuna ei eraldu ka teravate servadega kilde, on lõikehaavade tekkimise oht väike.

Nii nagu karastamine, ei vähenda ka lamineerimine üldjuhul klaasi läbipaistvust nähtavale valgusele. Küll võib aga ilmneda probleeme toalilledega, sest lamineeritud klaas laseb ultraviolettkiirgust läbi vähem kui tavaline float-klaas. Samas on lamineeritud klaas tänu kihilisele struktuurile tavalisest klaasist parem heliisolaator. Lamineerimisega on võimalik anda klaasile ka mitmesuguseid värvilisi toone, nagu näiteks autode tumendatud kuulikindlad klaasid, mis on enamasti lamineeritud ja karastatud.

Võrreldes tavaklaasiga, on turvaklaasid siiski kallimad: lamineeritud klaas on sama paksust tavaklaasist ligi kolm korda kallim, karastatud klaasi hind tavaklaasiga võrreldes on aga kahekordne. Täpsed turvanõuded klaaspindadele on kirjas Euroopa Liidu normistikus CEN/TC 129, millest osa on hõlmatud ka Eesti ehitusnormidesse.

Autor: Ragnar Nikkolo