Riigikogu kehtestab lähiaastateks kõrgemad saastetasud, mis tuleb jõudumööda kinni maksta vee, soojuse ja elektri tarbijatel.
Inimeste rahakotti mõjutab plaanitav keskkonnatasude seadus, mille alusel kasvab enamik saastetasu määrasid aastatel 2006?2009 keskmiselt 20 protsenti aastas, kirjutas Eesti Päevaleht.
?Saastetasud tõusevad pikkamööda, et nad ei tapaks inimesi ega majandust ning oleksid ka ettevõtjaile kaugele ette näha,? ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Eva Kraav. ?Tasud on praegu lubamatult väikesed. Ka see tõus saab olema piinlikult tagasihoidlik.?
Imeväike on saastetasude osa näiteks vee hinnas. Täna maksab üks Tallinna elanik ?vee saastamise? eest vaid kuus krooni ja Võhma elanik seitse krooni aastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2003. aastal küsis nüüdseks moodsa reoveepuhasti saanud Tartu Vesi tartlastelt aastas sama asja eest 103 krooni.
Kraav märkis, et kui Tallinna Vee rajatavad lämmastikärastusseadmed ei hakka hästi tööle, moodustab 2009. aastal nende maksete osa tallinlase veehinnas 15 krooni. ?Summad võivad jääda ka samale tasemele ja isegi langeda. Tasud on tõukejõud, mis paneb saastajad tegutsema,? lausus ta.
Keskkonnaministeeriumi eelnõu kasvatab saastetasu ühe kanalisatsiooniteenuse tarbija kohta 25?30 kroonini aastas. Järjest rohkem tuleb inimestel maksta ka prügi eest.
Karmimad maksud tabavad suure saastekoormusega põlevkivikompleksi ettevõtteid, mis üheaegselt reostavad õhku ja vett ning ladestavad ohtlikke tootmisjäätmeid. Elektri hinnas moodustavad saastetasud kokku 2,55 senti/kWh kohta. Kui elektritootjad saastamist ei vähenda, siis kasvab tasude osa elektri hinnas 2009. aastaks 4,31 sendini/kWh eest. Õhusaastetasude osakaal soojuse hinnas on praegu 0,6 protsenti, mis kuue aasta pärast peaks jõudma 1,2 protsendini.