• OMX Baltic0,17%300,47
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,28%1 197,36
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 757,5
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,02
  • OMX Baltic0,17%300,47
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,28%1 197,36
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 757,5
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,02
  • 24.08.04, 09:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Keskkonnamaksud tulevad tarbija kukile

Riigikogu kehtestab lähiaastateks kõrgemad saastetasud, mis tuleb jõudumööda kinni maksta vee, soojuse ja elektri tarbijatel.
Inimeste rahakotti mõjutab plaanitav keskkonnatasude seadus, mille alusel kasvab enamik saastetasu määrasid aastatel 2006?2009 keskmiselt 20 protsenti aastas, kirjutas Eesti Päevaleht.
?Saastetasud tõusevad pikkamööda, et nad ei tapaks inimesi ega majandust ning oleksid ka ettevõtjaile kaugele ette näha,? ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Eva Kraav. ?Tasud on praegu lubamatult väikesed. Ka see tõus saab olema piinlikult tagasihoidlik.?
Imeväike on saastetasude osa näiteks vee hinnas. Täna maksab üks Tallinna elanik ?vee saastamise? eest vaid kuus krooni ja Võhma elanik seitse krooni aastas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2003. aastal küsis nüüdseks moodsa reoveepuhasti saanud Tartu Vesi tartlastelt aastas sama asja eest 103 krooni.
Kraav märkis, et kui Tallinna Vee rajatavad lämmastikärastusseadmed ei hakka hästi tööle, moodustab 2009. aastal nende maksete osa tallinlase veehinnas 15 krooni. ?Summad võivad jääda ka samale tasemele ja isegi langeda. Tasud on tõukejõud, mis paneb saastajad tegutsema,? lausus ta.
Keskkonnaministeeriumi eelnõu kasvatab saastetasu ühe kanalisatsiooniteenuse tarbija kohta 25?30 kroonini aastas. Järjest rohkem tuleb inimestel maksta ka prügi eest.
Karmimad maksud tabavad suure saastekoormusega põlevkivikompleksi ettevõtteid, mis üheaegselt reostavad õhku ja vett ning ladestavad ohtlikke tootmisjäätmeid. Elektri hinnas moodustavad saastetasud kokku 2,55 senti/kWh kohta. Kui elektritootjad saastamist ei vähenda, siis kasvab tasude osa elektri hinnas 2009. aastaks 4,31 sendini/kWh eest. Õhusaastetasude osakaal soojuse hinnas on praegu 0,6 protsenti, mis kuue aasta pärast peaks jõudma 1,2 protsendini.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele