Käibemaksuseaduse muudatus toob kinnisvaraarendajale kahju

27. mail kehtima hakanud käibemaksuseaduse muudatuse paragrahv 16 keelab käibemaksu lisamise eluruumide rendile. Hooneid just korterite väljaüürimise eesmärgiga renoveerinud ettevõtjad ei saa enam sisendkäibemaksu maha arvata ja kannavad seetõttu miljoneid kroone kahju.

Vanalinnas kortereid välja üüriva BML Investi nõukogu liige Anne Luik ei olnud seadusemuudatusega kursis. ?Minu teada ei ole meil finantsskeemi muudetud ja arvele oleme siiani ka käiemaksu lisanud,? ütles Luik. Ta palus endale meilitsi vastava paragrahvi saata ning vastas siis, et nende finantsjuhil pole aega kommenteerida.

Hans. H. Luigega seotud firma OÜ Eesti Jonnipunnid, kes renoveeris korterelamu vanalinnas, on rahandusministeeriumile saatnud kirja järelepärimisega.

Kantsler Aare Järvani vastusest ilmneb, et muudatus oli põhjustatud erinevatest skeemidest, mida kasutati eluruumidega seotud käibe arvestamisel ja mille tulemusena maksti riigieelarvesse vähem käibemaksu.

?Sisuliselt tähendab see seda, et ettevõtjal ei ole tasaarveldamine enam võimalik,? kommenteeris Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. ?Miks teha vahet äri- ja eluruumidel? Lõpuks toob see kaasa selle, et asju hakatakse lihtsalt teistmoodi nimetama. Korteritest saavad ateljeed ning riik on ise ettevõtjad valskuseni viinud.?

Kinnisvarafirmade liidu jurist Merlin Tõnis töötab praegu seaduse muudatusettepaneku kallal. ?Meie ettepanek on, et kehtestataks vana kord ? varem võis eluruumi üürile või rendile käibemaksu lisada, kui sellest oli maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitatud,? ütles ta.

Tema sõnul on aredajad arvutanud, et kui 40 miljoni kroonise renoveerimise puhul käibemaksu enam kuludest välja arvata ei saa, läheb projekt üle 6 miljoni krooni rohkem maksma.