Riik kipub laevakompaniiga õnnetusse abiellu

Äripäeva hinnangul peab valitsus lükkama tänasel nõupidamisel tagasi majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni ettepaneku luua Tallinna Sadama ja Saaremaa Laevakompaniiga (SLK) ühisfirma, sest see läheb riigile veel kallimaks maksma. Kõige parem variant on pikendada lepingut SLKga endistel tingimustel, kus riik maksab Vjat?eslav Leedo firmale kompensatsiooni, ning hakata ette valmistama uut konkurssi.

SLK on olnud aastaid suurepärases seisus, pakkudes mandri ja saarte vahel praamiliiklust, teenust, mida riik on sunnitud doteerima. Riigi toetused on aasta-aastalt tõusnud ning et SLK on olnud oma vetes ainuvalitseja, ei jäänud riigil midagi muud üle kui paisuvate summadega leppida. Selle aasta 1. oktoobrist aga pidid lepingud Leedoga lõppema ning Atonen otsustas kuulutada välja konkursi.

Atonen uskus, et saab pakist trumpässa ? konkurendi SLK-le! Kuid minister ei osanud oma ?ansse ja vastasmängija positsioone hinnata. Leedole ei leitud sobivaid konkurente, sest aeg oli liiga lühike ja huvilised olid väidetavalt Leedo endaga seotud. Bravuurikalt alanud konkurss kukkus läbi, nagu ka järgmine. Nüüd oli Leedo kord panust tõsta. Esimese võimalusena pakkus SLK oma laevu müügiks ? aga kui ta veebruaris oli olnud nõus müüma firma Tallinna Sadamale 330 miljoni krooniga, siis nüüd kerkis hind juba 400 miljonile kroonile. Teise võimalusena käidi välja Tallinna Sadama ja SLK ühisfirma. Kuid selle firma äriplaanis on iga-aastane dotatsioon, mis enne oli jäänud 90 miljoni piiresse, kerkinud 105 miljoni kroonini. Peale selle on SLK juhid seal endale kindlustanud iga-aastased dividendid väärtuses 20 miljonit krooni ning lisaks kena ühekordse sissetuleku laevade müügist. Atoneni hästi mõeldud samm oli riigile kalliks maksma läinud.

Ning SLK keerab tule kohal varrast. ?Kui 1. oktoobrist riik meilt enam meile sobivatel tingimustel teenust tellida ei taha, hakkavad meie laevad sõitma saarte ja mandri vahet siis, kui on reisijaid, ja teistsuguste hindadega kui praegu,? ütles SLK nõukogu esimees Aivar Jõgi eilses Eesti Päevalehes. Nüüd tuleb Atonenil juba lahendada pantvangikriis ? kui te meie nõudmisi ei täida, kannatavad süütud inimesed, deklareerib laevakompanii. Seda minister ju ometigi ei taha? Ei, seda Atonen ei taha. Mida siis teha? Leedot niisama seljast raputada ei õnnestu, seda näitasid õnnetud konkursid. Atoneni tagasiastumine oleks küll efektne, aga ei lahendaks midagi. Parim võimalus on valida kahe halva variandi vahel ja püüda hoida toetus nii madalal kui võimalik sellal, kuni konkurss leiab sobiva operaatori.

Et leida ka teisi kandideerijaid, tuleb anda aega. Konkursil võiksid kõik huvilised öelda, kui suure dotatsiooni eest nad oleksid valmis liinil sõitma. Parim pakkuja saaks liinid endale, kusjuures mõistlik oleks sõlmida leping kauem kui aastaks, sest see annaks ettevõtjale kindlustunde. Samas tuleb mõista, et Leedol on konkursil eelis, sest temal on juba laevad olemas. Ja kui Leedo teeb kõige parema pakkumise, tuleb see ka ausalt vastu võtta.

Loo moraal on aga järgmine ? kui riik kunagi midagi doteerima hakkab, on see nagu narkomaania. Doosid aina tõusevad ja võõrutuskuur võib osutuda üle jõu käivaks.

Autor: ÄP