- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,96%6 025,17
- DOW 300,89%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,32%8 786,14
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,38
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,96%6 025,17
- DOW 300,89%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,32%8 786,14
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liit piirab lõhe importi lisatollimaksuga
Piirangu eesmärk on ühenduse kalakasvatajate kaitsmine kolmandatest riikidest sisse toodava odava toodangu eest.
Eestis tarbitavast lõhest moodustab ligi 90 protsenti Norrast imporditud lõhe, mistõttu puudutavad Eurooa Liidu kaitsemeetmed otseselt kohalikku tarbijat. Aastatel 2001?2003 on Norra päritolu lõhe import Eestisse suurenenud üle kolme korra ja ulatus mullu 1400 tonnini. Ka selle aasta nelja esimese kuu sissevedu näitas tugevat kasvu, moodustades eelmise aasta koguimpordist 63 protsenti.
15. augustil kehtima hakanud tariifikvoodi arvutamisel lähtuti Euroopa Liidu kolme viimase aasta keskmisest imporditasemest, millele on lisatud 5 protsenti kasvava turu jaoks. Kvoodi ammendumisel peab importija tasuma tollideklaratsiooni täitmisel lisatollimaksuna 522 eurot (8122 krooni) tonni roogitud lõhe ja 722 eurot (11 234 krooni) tonni filee kohta.
Sisseveokvoot on ühine kõigile liikmesriikidele ning see toimib põhimõttel ? ?kes ees, see mees?. Kvoodi mahtusid hakati jaotama laekunud avalduste põhjal alates 30. augustist. Kuni kvoodi ammendumiseni lisatollimaksu tasuma ei pea, kuid juhul kui kvoodimahtusid on järel alla 25%, võib toll nõuda tagatissumma tasumist eeldatava tollimaksu suuruses.
Ajutise kaitsemeetmena rakendatud tariifikvoodid kehtivad 200 päeva. Selle aja jooksul peavad liikmesriigid langetama otsuse püsivate kaitsemeetmete kehtestamiseks või Euroopa Komisjon lõpetab uurimise. Kaitsemeetmed kehtivad kõigile ühendusevälistele riikidele, kuid tulenevalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) heast praktikast ei rakendata neid arenguriikide puhul.
Eestis lõhet ei kasvatata ja kalakasvatajad on spetsialiseerunud vikerforelli tootmisele, kuid lõhet ja forelli võib vaadelda asenduskaubana. Pärast 1. maid Eestis kehtima hakanud 19,9protsendine dumpinguvastane tollimaks imporditavale forellile tõstis poes müüdava forelli hinda märkimisväärselt.
Kaitsemeetmete kehtestamist nõudsid Iirimaa ja Suurbritannia kalakasvatajad, kelle esitatud tõendid kinnitasid odava importlõhe negatiivset mõju ühenduse kalakasvatajatele ja nende turuosale. Euroopa Liidu lõhekasvatajad ei suuda konkureerida kolmandate riikide toodanguga ning see ähvardab hävitada ühenduse 500 miljoni eurose aastakäibega ja ligi 10 000 inimesele tööd pakkuva majandusharu.
Norrast lõhet importiva ASi M. V. Wool juhataja sõnul ei ole alust kartustel, nagu võiks lõhe hind lähipäevil kardinaalselt kerkida.
?Paanikaks põhjust ei ole,? ütles ühe suurema kalaimportija ASi M. V. Wool juhataja Mati Vetevool. ?Lõhe hind kerkib alles siis, kui kvoot täis saab, aga kvooti on 163 000 tonni.?
Vetevoolu sõnul saab kvoot täis kõige varem novembris, kuid veel oktoobri lõpus tuleb Brüsselis asi uuesti arutusele. ?Seal võidakse aga vabalt otsustada, et paneme 100 000 tonni kvooti juurde,? ütles Vetevool.
?Ei ole nii katastroofiline asi, et tasuks paanikat teha,? ütles Vetevool lõpetuseks. ?Pealegi, Euroopa Liit ei piira midagi, ta lihtsalt maksustab.?
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele