Ehituskaubakett saab suure rahasüsti

Endiste Säästumarketi omanike plaani tõsta Ehitus Service kiirelt ehituskauba müüjate tippu luhtas keskendumine lõpptarbijale.

Erinevalt teistest suuremates ehituskauba müüjatest läks nelja kauplust omaval Ehitus Service?il mullu kehvasti. Erinevalt selle sektori ettevõtete kohati 20% kasvutempost kukkus ESi käive 2003. aastal veerandi võrra 247 miljoni kroonini, kahjumiks mõõdeti 13,2 miljonit krooni.

Sellega säilitas Ehitus Service küll turul endiselt neljanda koha Ehituse ABC, Rautakesko ja Espaki järel, kuid tulemus polnud see, mida ootasid omanikud ? sama aasta algul ettevõttes enamusosaluse saanud Guido Sammelselg, Armin Kõomägi, Sven Mansberg ja Indrek Prants ehk edulooks kujunenud Säästumarketi endised eestlastest omanikud.

?Ehitus Service ei suutnud 2003 läbi viia planeeritud otsustavat läbimurret ehitusmaterjalide müüjate tippu,? tõdes ettevõtte aastaaruanne ülikriitiliselt. Eesmärgi saavutamiseks oli suurendatud keti müügipinda ja laienetud uutesse piirkondadesse ja saadud kontrolli alla kulud.

?Lootsime, et 2003. aasta lõpuks on meie uued kauplused oma turgudel haaranud juhtpositsiooni ja läbi selle on kogu Ehitus Service?i positsioon Eesti ehitusmaterjalide turul muutunud oluliselt jõulisemaks, mis tegelikkuses nii ei läinud,? ütles Ehitus Service?i tegevjuht Maldar Mäesalu, paari aasta eest Säästumarketi tüüri juurest lahkunud mees. Tema sõnul olid Ehitus Service?i kahjumi tekitajad eelnevate perioodide võlgnevuste mahakandmine, Tartu ja Viljandi uute kaupluste avamiskulud ja Tartu vana poe sulgemiskulu.

Ometigi näevad konkurendid Ehitus Service?i tagasilöögi põhjusena loobumist hulgimüügist ja ehitusfirmade teenindamisest, ainult jaekliendile keskendumine Eestis tulu ei too.

Praegu on Mäesalu sõnul Ehitus Service?i sihtrühmaks ehitaja, olgu ta siis era- või äriklient: ?Keskmiselt 50% meie käibest moodustab müük ärikliendile ja teist sama palju erakliendile.?

2003 üritasid omanikud kapitaliprobleemidega poeketti putitada, Ehitus Service?i osakapitali laiendati 5,3 miljoni krooni võrra, lisaks anti pikaajalist allutatud laenu summas 4,9 miljonit krooni. Tänavu veebruarist kuuluvad ESi nõukogusse Säästumarketi-seltskonna kõrval Alo Lillepea ja Joel Aasmäe investeerimispangast LHV.

?Meid palusid Ehitus Service?i osanikud. Peamiseks ülesandeks oli korraldada ettevõtte finantseerimise lahendamine,? ütles Lillepea investeerimispankurite missiooni selgitades. Ta lisas, et ligemale aasta kestnud protsess lõpeb 60 päeva pärast, siis saab sellest ka täpsemalt rääkida: ?Meie olime seal selgelt ajumüüjad.?

Mais allkirjastasid Ehitus Service?i suurosanikud ja ?rahvusvaheline tunnustatud investeerimisfond? kavatsuste protokolli, mille järgi investeeritakse 2004. aastal ettevõttesse üle 20 miljoni krooni. Fondi nimi peaks peagi selguma konkurentsiameti koondumistest rääkivatest teadetest.

Ehitus Service?i nõukogu esimees Indrek Prants LHV uue finantsinvestoriga seonduvat kommenteerida ei soovi, teatades vaid, et Ehitus Service jätkab tegutsemist sama kaubamärgi all ning ettevõtte müüki ette ei valmistata. Viidates ärisaladusele ei taha ettevõttes läbiviidud muudatustel pikemalt peatuda ka Maldar Mäesalu.

Konkurentide hinnangul sai Ehitus Service oma vitsad seetõttu, et tahtis keskenduda ainult jaeklientide teenindamisele.

K-Raua ACE finantsdirektori Tarmo Tuisu arvates oli Ehitus Service?i (ES) 2003. aasta kehva tulemuse põhjuseks ilmselt see, et ettevõte lõpetas hulgimüügi ja keskendus jaekliendile. ?Hulgikaubandus toob kaasa mahud, aitab sisseostuhinda madalal hoida,? lausus ta, lisades, et osa firmasid, kes olid ESi kliendid, tulid üle K-Raua ACE?i. Viimase käibest on hulgikaubanduse osa 40%.

Tuisuga sama meelt oli Espaki kaubandusdirektor Ivar Pikk. ?Tõenäoliselt on põhjuseks see, et nad keskendusid lõpptarbijale. Jaeklient on kallis klient,? tõdes ta. ?Rautakesko alustas ka sellega kunagi, kuid nemad said tõenäoliselt sabast kinni.?