Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus Eesti riskifond on rikaste eraisikute pärusmaa
LHV Global Opportunity (GO) riskifondi sihtturg on LHV varahalduse juhatuse liikme Tõnno Vähi sõnul pisut erinev LHV Arbitrage?i omast. ?Arbitrage on vaid Balti riikide põhine, GO puhul investeerime väljapoole Balti riike teistesse hedge-fondidesse,? ütles Vähk.
Riskifondidesse investeerivad keskmisest rikkamad inimesed. LHV Arbitrage?i kliendid on samuti peamiselt rikkad eraisikud, kokku umbes 50. ?Me ei taha, et üks investor omaks fondis liiga suurt osalust, suurim panus on 5 miljoni krooni kandis,? ütles Vähk. Tema sõnul on riskifondi peamine erinevus tavalisest investeerimisfondist, et ta on vähem reguleeritud. ?Hedge-fond võib tegutseda turgudel, mis on investeerimisfondi jaoks suletud,? ütles Vähk.
Võru linnapeale Ando Hagelile kuulub 250 000 krooni eest LHV Arbitrage?i võlakirju. ?Olen LHV Arbitrage?i tootlusega seni väga rahul,? ütles Hagel, kes on fondis olnud paar aastat.
?Ka LHV GO on huvitav, aga seekord jätan vahele, sest pole hetkel 640 000 krooni vaba raha,? ütles meer, kelle investeerimisportfelli väärtus on hetkel 3 miljoni krooni ümber.
LHV GO võlakirjaemissioon on kinnine. Ühe võlakirja hind esmalevitamisel on 10 eurot. Vähim summa 40 000 eurot.
?LHV GO mahu esimene siht on 5 mln eurot (78 mln krooni),? ütles Vähk. Uue riskifondi eesmärk on pakkuda investorile pärast kõikide kulude maha arvamist aastatootlust vähemalt 15?18% ning seda madala riskitaseme juures.
Teenustasu on 2%, edukustasu 20% ja lunastamistasu 1%.
Esimene riskifond LHV Arbitrage on pakkunud keskmist tootlust aastas 27%. Varade maht on 76 mln krooni ning ta on suletud uutele investeeringutele.
?Standardhälbe järgi on riskitase küll väike, aga arvestades finantsvõimendusi, mida kasutatakse, on see investori jaoks äärmiselt riskantne,? ütles Äripäeva börsitoimetuse juht Tõnis Oja.
?Hedge-fonde meie pensionifondides ei ole ega saa olema,? oli Hansapanga kohustuslike pensionifondide juht Robert Kitt kindel. Riskifondide juhid väidavad, et suudavad investeerida riski võtmata. ?Investeerimine riski võtmata on sama lootusetu ettevõtmine kui perpetuum mobile ehk igiliikuri loomine,? ütles Kitt ning lisas, et LHV riskifondide mahud on nii pisikesed, et nad ei klassifitseerugi fondiks.
Hedge- ehk riskifond on agressiivselt juhitud fond, mille eesmärk on ühelt poolt riskide võtmine ja teiselt poolt ka nende hajutamine.
Riskifondil on oluliselt rohkem investeerimisvabadust kui tavalisel investeerimisfondil. Ta võib võtta nii pikki kui ka lühikesi positsioone, osta ja müüa alahinnatud väärtpabereid, kasutada turul tekkivaid arbitraa?ivõimalusi, kaubelda tuletisinstrumente ja võlakirju ning rakendada põhimõtteliselt kõiki head tootlust lubavaid strateegiaid. Investeerimisvabadus lubab riskifondidel ennast üsna kergesti turgudel ümber positsioneerida, mistõttu ei sõltu nende tootlus turgudel valitsevatest trendidest. Riskifondide edukust hinnatakse seetõttu tavaliselt absoluutnumbrite järgi, mitte võrdluses mõne hinnaindeksiga.
Suurem investeerimisvabadus tähendab aga ka väiksemat reguleeritust, mistõttu on riskifondide läbipaistvus väiksem ning investoripoolne hindamine raskem.
Ometi on hedge-fondid suutnud pakkuda väga head riski-tulu suhet ning tänu omapärastele strateegiatele ka madalat korrelatsiooni traditsiooniliste investeeringutega.
Ajalooliselt on hedge- ehk riskifondid olnud rikaste eraisikute pärusmaa, kirjutas eilne The Wall Street Journal.
?Tänaseks on riskifondidesse tänu pensionifondidele voolanud miljardeid dollareid keskklassi tööliste raha,? kirjutas leht.
Enamik USA riskifonde teenindab investoreid, kellel on võimalik investeerida vähemalt miljon dollarit. Üha enam USA kompaniisid, riigi ja kohalike valitsuste juhte paneb töötajate pensioniraha riskifondidesse.
Nõustamisfirma Greenwich Associates andmetel kasvas mulle institutsionaalsete investorite osakaal riskifondides 23 protsendini. 2000. aastal oli osalus veel 12 protsenti.