- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,12%39 938,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,12%39 938,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Donkihhotlik võitlus töötusega
Tööturul on hulk inimesi, kelle elukutse on töötu olemine, ütleb eilses Äripäevas Värska Sanatooriumi juht Vello Saar. Tema lause iseloomustab hästi tööturu olukorda Eestis ? meil on tööpuuduse asemel probleemiks pigem tööjõupuudus.
Valitsus on võtnud suuna asuda aktiivselt, mitmesaja miljoni krooni riigi ja Euroopa raha toel vähendama töötust Eestis. Äripäeva toimetus aga ei pea seda võitlust kuigi perspektiivikaks: töötuse kunstlik vähendamine tuntavalt alla praeguse taseme pole majanduslikult mõistlik.
Töötuse määr on viimasel kahel aastal püsinud stabiilselt 10% juures, olles enne seda, Vene kriisi järgsetel aastatel, ületanud ka 12% piiri. Järgmiseks aastaks on valitsus kirjutanud riigieelarvesse ühe prioriteedina töötuse vähendamise protsendipunkti võrra.
Ligi 10protsendiline tööpuuduse tase on iseloomustanud Eesti majandust ligi viimase kümne aasta jooksul, ajal pärast järske ümberkorraldusi majanduses nõukogudeaegsest plaanimajandusest tänasesse turumajandusse.
Seega võib neile aastatele, mil majandus on kasvanud kiiremini, kui keegi meist oskas prognoosida, tagasi vaadates arvata, et see ongi Eesti jaoks optimaalne töötuse määr.
Igas ühiskonnas on teatud hulk inimesi, nn heitunuid, kes ei tahagi tööturule naasta. Kui tavaliselt loetakse selleks hulgaks umbes 4% töövõimelisest elanikkonnast, siis Eestis võib nende osakaal meie lähimineviku tõttu olla tuntavalt kõrgem. Selliste inimeste kaalukale osale viitab emotsionaalselt eilses Äripäevas ka Sangari Valga vabriku juht Leho Haldna, kelle sõnul on mõni töötaja palunud end koondada, sest ei taha uut ametit õppida.
Kes meist poleks kuulnud mõnelt tuttavalt jutte sellest, kuidas töötus on probleem eriti maal ning seetõttu tuleks just sinna suunata riigi raha tööhõive kasvatamiseks?
Sellele räägib vastu statistika eelmise aasta kohta: heitunuid, kelleks võib pidada üle kahe aasta tööta olnud inimesi, on protsentuaalselt rohkem linnas kui maal. Osakaalud oma piirkonna töötutest vastavalt 32% ja 27%. Pealegi, töötus on viimastel aastatel vähenenud just maapiirkondades, linnades on töötuse määr jäänud samaks.
Kui inimese motivatsioon on raha, ei vii teda tööle ümberõpe ega kalli eurorahaga korraldatud nädalane koolitus.
Ettevõtjate kurtmised tööjõu puuduse üle võivad paljuski olla tingitud suurtest palgakääridest tööotsijate ja -pakkujate vahel. Ja tundub, et need käärid suurenevad järsult veelgi: võrreldes nelja aasta taguse ajaga on kuni 2000kroonise palgasooviga töötute osakaal vähenenud kolm korda, kümnendikuni. Sama kordade arv, kolmandikuni kõigist töötutest, on aga kasvanud nende osakaal, kes tahaksid palgaks üle 5000 krooni.
Seega oleks rahaprobleemi lahendamiseks kaks võimalust: kas ettevõtjad on juba praegu nõus töötajatele ka enam palka maksma (ettevõtluse enamjaolt kesist kasumlikkust arvestades siiski vähetõenäoline) või saab riik vähendada ettevõtjate kulutusi ehk makse tööjõule, võimaldades nii leida raha töötajate palkamiseks.
Hetkel kuum
Viimasena mainitud vahend on efektiivsem ja kaheldamatult ka pikaajalisema mõjuga kui sotsiaaltoetustena käsitletavad ühekordsed programmid.
Arusaadavalt on valitsuse jaoks ahvatlus suur ? on ju ka majandusteooriast teada reegel, et protsent töötuse vähendamist suurendab sisemajanduse kogutoodangut vähemasti sama suure osakaalu võrra. Paraku pole töötuse määra ja SKP muutuse vahelist seost Eesti üleminekumajandusele veel suudetud tõestada.
Seega peaks riik pidama silmas olulist lähtepunkti ? ettevõtjate madal maksukoormus on parim vahend majanduskasvu ja uute töökohtade tekitamiseks.
Autor: ÄP
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele