• OMX Baltic0,11%300,28
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,23%1 196,75
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,15%8 761,51
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • OMX Baltic0,11%300,28
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,23%1 196,75
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,15%8 761,51
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • 24.09.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaks kaptenit

Kui teile tulevad kaugelt maalt külalised, kes tahavad näha, mis maa see Eesti tegelikult on, siis ärge palun piirduge Tallinna mukitud vanalinnaga. Võtke natukene aega ja viige külaline väikesesse rannakülla, istuge igeriku männi alla ning jääge üheskoos ootama ja vaatama. Halvimal juhul saab teie külaline värske õhu mürgituse, parimal aga kustumatu elamuse, kui kohtute mõne vana kapteniga.
Rein Õnnis, parvlaeva Romantika kapten, on kogu oma olemusega selline mees, keda merekaruks kutsuda. Neile, kes sarnast veel kohanud ei ole, väike kiirkirjeldus. Merekaru äratundmiseks ärge uurige käppade siruulatust või nende rammu, kuulake hoopis tooni, kuidas nad oma leivast, merest ja laevast, räägivad. Kui jutus on austust, viisakust ja rahu, siis oletegi sattunud tõelise mereeluka otsa.
?Oh ei, sellist mul praegu ei ole,? naerab Rein, kui fotograaf Meeli palub tal pildistamise ajal kaptenimütsi kanda. Meeli silmades on pisike pettumus, justnagu oleks hetk tagasi selgunud, et jõuluvana ka ilma habemeta ja hommikumantlis võiks kingitusi jagada. ?Vaatame parem laeva,? teeb kapten lepitusettepaneku ja viib meid laeva kõige pühamasse paika ? kaptenisillale. Sillale pääsemine on omamoodi kunsttükk, reisijatest eraldab seda paika paarkümmend meetrit koridore ja kaks koodlukkudega ust. Viimased käivad kinni jõuga, millest piisaks kõigi Võsu valla laste talveks varutud pähklite purustamiseks. Sellest, mis saab näpust siis, kui ta sinna vahele peaks jääma, on parem mitte mõelda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Siin me siis töötame,? vaatab kapten Õnnis peremehepilguga ringi kaptenisillal, millel laiust paari meetri jagu rohkem kui laevakerel ehk enam kui 30 meetrit. Ruumi jätkub kas või tantsimiseks, kinnitab kapten. ?Puudu on ainult palm ja papagoi!?
Keskpäevane reisieelne sagin kapten Rein Õnnist otseselt ei puuduta. Meeskonna 250 liiget tegeleb argirutiiniga ja seni, kuni laev sadamas on, saab kapten pühenduda paberitööle. Viimast tuleb pidevalt juurde. ?Kirjakast on spämmi täis,? pilgutab Rein kavalalt silma. Maised mured ja hädad ei jäta meid maha ka merel, tõdeme koos ja asutame end tema ettepanekul messi poole. Kuigi algselt tähendas mess laeva ohvitseride söögikohta, ei tehta tänapäeval nii suurt vahet. Ohvitseridele jäetakse lihtsalt omaette nurgake, kus laeva kokkade meistritööd nautida. Omavahel öeldes ? selline hinnang ei ole teps mitte liialdus ega kohatu suurelisus. Lõunaks meeskonnale serveeritud lõhevorm jäi selle päeva suurimaks söögielamuseks.
?Tormisema ilma korral pannakse lauale märjad linad,? räägib Rein Õnnis lihtsatest nippidest, millest merel võib suur abi tõusta. Nii püsivad nõud seal, kus peavad, ja ei maandu sööja süles. Romantikal pole seda vaja läinud, küll aga siis, kui Rein veel kaubalaevadel mööda maailmameresid seilas. ?Siis sai õpitud nii mõndagi,? ütleb Rein mõtlikult ja tema illuminaatorile kinnitunud pilk on sedavõrd konkreetne, et sellele saaks pesu kuivama riputada.
?Kord tuli Odessast meie laevale mingi teadurite grupp,? meenutab kapten Õnnis aega, kui tema töö oli kaubalaeval merd sõita. Teadlased tahtsid teada, mis toimub inimesega, kui laeval on piirisituatsioonid.
?Käisime kõik nädala jooksul ringi nagu humanoidid, klemme ja juhtmeid täis. Hiljem kuulsime kokkuvõtteid ka, kaptenit tabas igal korral enne haalamist praktiliselt infarktieelne seisund,? teeb kapten sissejuhatuse kohe algavatele sündmustele.
Nimelt on kell saanud pool kaks päeval ja Romantikal aeg asuda teele Helsingi poole. Romantika kai reisisadamas ei ole väljasõitmiseks just väga mugav. Kirdest puhuva tuule korral võib omal jõul lahkumine lausa võimatu olla. Ära hirmutatud tõsiste teemadega kohe-kohe saabuvast infarktist ja laeva jõuetusest, jälgin, kulm kortsus, kuidas laev vaikselt sadamast välja libiseb. Kõik toimub mängleva kergusega ja silmapaistva pingutuseta. Hoopis vastupidi, hetke pärast asuvad mehed eelmisel õhtul telerist nähtud jalgpallimängu arutama.
39 000tonnine Romantika kuulab oma peremehe sõna tähelepanuväärse püüdlikkusega. Sadamast väljaspool lausa otseses mõttes, sest rool on roolimadruse käes. Nagu kaja kordab ta kapteni öeldud uut kurssi ja seda, et uus siht on saavutatud.
Samal ajal on Rein Õnnise kõige tähtsamaks töövahendiks kaks monitori, mis jagavad infot nii kursi kui ka läheduses liiklevate laevade kohta. ?Selline telekavaatamise töö,? iseloomustab ta. Esimese hooga ei märka ma Reinu sõnadesse peidetud miini ja jään teda uskuma. Alles hiljem, siis kui oleme juba tagasiteel, saan tegelikult aimu, kui keeruline on nii suure laeva juhtimine. Ka seda, kui palju on nüansse, millega laeva majandamisel arvestama peab. ?See, et me kasutame sadamas sildumiseks ainult kolme mootorit, annab laeva omanikule aasta jooksul miljon krooni kokkuhoidu,? räägib Rein ?pisikestest? agadest laevanduses. Siia sobib ka fakt, et sügisel kulutavad laevad kevadega võrreldes sama kiiruse hoidmiseks oluliselt rohkem kütust. Suve jooksul allapoole veepiiri kasvanud ?merehabe? ehk erinevad kasvud pidurdavad oluliselt laeva liikumiskiirust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pimeduses kaptenisild on rahulik selle hetkeni, kui peaaegu 200 meetri pikkune laev sadama-alale siseneb. Pärast seda meenutab sillal toimuv säästliku eelarvega loodud ulmekomöödia teist osa.
Kapten seisab silla kaipoolses otsas ja juhib laeva. Vanemtüürimees on talle silmadeks selles osas, mis toimub vööris. Rein Õnnis jälgib laeva ahtrit. Selleks, et saada vöör paika, tuleb vanemtüürimehel suruda oma nägu vastu illuminaatorit, siis joondada samale liinile illuminaatori alumine serv ja silla ?rõdule? värvitud punane liin. Edasi on kõik jälle imeliselt lihtne, ?loodis? triip peab mahtuma selle valge joone sisse, mis on tõmmatud kaile, paarkümmend meetrit allpool. Jutt, mida sinna juurde räägib vanemtüürimees Moorus, on järgmine: ?Viisteist edasi. Viis tagasi.?
Pärast täpsustamist jõuan samasuguse infarkti äärele, kus Odessa teadlaste arvates peaks hetkel olema ka kapten Õnnis ? jutt ei käi meetritest, vaid sentimeetritest! ?Tallinnas ei ole asi hull. Siin on see rohkem autode pärast. Meie jalakäijate platvormi saab liigutada, aga Helsingis mitte. Seal on asi tõesti 15 sentimeetri täpses tabamises.?
Kuidas on see võimalik talvel, tuule ja jääga, ma pikemalt uurima ei hakka. Oskuste ja teadmiste tulevärk on maaroti suu mereadru täis toppinud.
Monica on Romantikast sadu kordi väiksem. Aga see ei ole oluline.
Pirita jõe kaldapealne on laupäeva hommikul kummaliselt lärmakas. Lisaks looduslikule foonile, mille loovad kajakad ja üle silla sõitvad autod, on õhk tiine saarele kippuvate turistide ülemeelikust sädinast. Reisilaev Monica alustab hetke pärast suve üht viimast reisi, suunaks Aegna ja Naissaar. Laeva kapten Aleksander Suhoruslov vaatab kail sagivaid inimesi pika ja hindava pilguga ning võtab tekkinud tunded seejärel kokku: ?Inimesed on kõige ohtlikum veoseliik. Miski pole nii ettearvamatu kui inimene.?
Elutarkusest on õhk paks, ehkki kaptenipaelad ehivad Aleksanderi kuube alles sellest kevadest. ?Ma olin varem norraka peal.? See tähendab, et Aleksander Suhoruslovi eelmine tööandja oli Norra lipu all sõitnud kaubalaev. Tööd oleks seal võinud veel pikalt teha, kui mitte merejumal Poseidon poleks ühes liitlase Jääga otsustavalt oma ahinguga kätt vahele pannud. ?Laev läks otse dokki, vöör vigastatud ja vint ka,? kõlab Aleksanderi kapteniks hakkamise traagiline põhjus.
Monica on täielik vastand Romantikale. Kõike, mida kaks aastat tagasi valminud suurel kruiisilaeval on palju, on Monical vähe või veel vähem. Alates laeva mõõtmetest, tonnaa?ist, pikkusest ja laiusest. Hetkeks kujutan ma suurepäraselt ette, mismoodi Monica mahuks Romantika kaptenisillale nii, et sinna endiselt ka palmile ja papagoile ruumi jääks. Samas pole põhjust teha pisikesele laevale ainsatki etteheidet, pakub ta ju täpselt sama suurt reisimislusti ning rõõmu merel veedetud ajast.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kapten Suhoruslov vaatab kella ning hüüab üle lahtise ukse, et kas oleks ehk aeg lahkuda. Madrus, noor poiss, kes korraga on nii piletimüüja, baarmen kui ka tekimadrus, võtab hetkeks jalad kõhu alt ja teeb laeva mööda kiirema otsa, vabastades esmalt ahtri ja seejärel vööri. Monica mootorid möiratavad, laev hakkab võdisema nagu paragrippi põdev palavikus koolinoor ja roomab vaikselt jõge mööda mere poole. Õnneks on kitsas sadam tühi ja nii ei teki väljumisel erilisi probleeme. Kui mitte arvestada kaldal seisnud kurba kalameest, kelle vees hulpiva korgi laev vee alla vajutab ja sinna ilmselt jätabki. Kuna Aegnale keegi ei taha, siis rihib kapten Suhoruslov Monica otse Naissaare poole.
Rahulik Tallinna laht pakub ka ühe mulle ootamatu meelelahutuse. Monica teele satub mööda kihutanud kiirlaeva laine, mis paneb pisikese, algselt jõe peal sõitmiseks ehitatud laeva käituma nii, nagu oleks atraktsiooni nimi Ameerika mäed ja parasjagu kõige pöörasemad tõusud ja langused. ?Ptüi!? sülitab kapten emotsionaalselt ja alustab pikka loengut teemal ?Need kiirlaevad söövad mõistuse peast, rikuvad ranniku ja tekitavad palju jama?. Loengu lõpuks on minust saanud peaaegu veendunud looduskaitsja ja kiirlaevade vastane. Samas loodan vargsi, et mõni lainevaal võiks teele veel sattuda. Ameerika mäed on ju omavahel öeldes väga mõnusad. Aleksanderile ma oma mõtetest parem ei räägi.
Naissaar võtab Monica vastu kaile kirjutatud teatega, et randumine sinna on Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi arvates täiesti ebaseaduslik. Nagu ka varem kohale jõudnud jahtide-kaatrite kaptenid, vilistab ka Aleksander sellele keelule vaikides ja sätib laeva kai äärde. See ilme, millega kapten oma tööd teeb, on vägagi tuttav. Hetkeks tundub mulle, et pole sugugi oluline, kas sinu juhtida on 39 000 või siis 125 tonni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele