Hooliv kapitalism asendab USA majandusmudeli

JR: Mida rohkem väheneb riigi ja kiriku võim, seda tugevamaks religiooniks muutub vabaturumajandus. Turujõudude pühaks graaliks on saanud inimese valik. Selles uues maailmakorras on kõige võimsam relv valikuvabadus. Nn karaokekapitalismis ei ole midagi võimsamat kui inimese vaba valik.

KN: Seda kamandab vana hea raha. Inimestel, kellel on raha, on ka valikuvabadus. Selles maailmas raha mitte ainult ei räägi kõva häälega, vaid karjub teistest kõvemini. Valikud, mida saavad CNNi asutaja Ted Turner, globaalne investor ja spekulant George Soros või poplaulja Justin Timberlake, on palju avaramad kui immigrandist kuue lapsega getos elava üksikema valikud.

Teine võimalus on õigete oskuste ja teadmiste omamine. Üha rohkem hakkavad pädevus ja oskused või nende puudumine meie elu mõjutama. See tähendab, et pädevate inimeste ja oskustööliste väärtus kasvab pidevalt. Teadmistesse suunatud investeering on väga kasulik investeering. Viimase 20 aastaga on keskkooli ja ülikooli lõpetanute sissetulekute vahe kasvanud 28 protsendilt 43ni.

JR: Unikaalsed oskused või teadmised on nagu globaalne pass. Selliseid inimesi on juba hakatud kutsuma uue maailma nomaadideks, kellel on täielik vabadus minna, kuhu nad tahavad, ja teha, mida nad tahavad, sest nende teadmiste või oskuste järele valitseb suur nõudlus. Tsiteerides sotsioloog Manuel Castellsi: ?Tipud on kosmopoliidid, tavainimesed on kohalikud.?

JR: Kuigi individuaalsus annab inimestele suuremaid võimalusi, tekitab see ka suuremat üksindust. Karaokekapitalismi tulemuseks saab parimal juhul olla vabadus ja võimalus. Halvimal juhul on individuaalsuse suurendamise hinnaks egoism ja üksindus.

Lõpplahendus ei ole tingimata õiglasem ja parem maailm, vaid midagi hoopis vastandlikku. Meie silme all areneb tegelikult kaks maailma: üks on täidetud luksusega ja teine odavate kaupadega. Ühes saab hakkama ka tööd mitte tehas, samas kui teises tuleb sama raha teenimiseks kauem töötada.

KN: Kõige paremini iseloomustab seda tippjuhtidele ja töölistele makstava palga erinevus. USAs teenivad tippjuhid 400 korda rohkem kui reatöölised, Rootsis on see vahe 46kordne.

Rikkad on muutunud rikkamaks. 1990ndatel aktsiaturgudel teenitud kasumist läks 85% rikaste kätte, kes moodustavad USA ühiskonnast kümnendiku. Teisisõnu, 40% aktsiate hinna kasvust läks 1% ameeriklaste taskusse.

JR: Suurem vabadus võib viia äärmusteni. See võib tähendada, et tulevikus kuuleme rohkem Enroni- või Tyco-sugustest väärnähtustest. Tere tulemast egomajandusse!

JR: Keegi ei vaidle vastu, et USA majandus on globaalse majanduse ning egomajanduse mootor.

USA mudeli tugevuseks on tema mitmekesisus: seda iseloomustab kõrgtehnoloogia, ettevõtlikkus, paindlik tööjõu- ja kapitaliturg, nõrgad ametiühingud, keskvalitsus ja madalad maksud, individuaalsuse propageerimine ja American dream. Kõik need komponendid annavadki kokku USA majandusmudeli, mis on toiminud üllatavalt hästi kogu oma suhteliselt lühikese ajaloo jooksul.

KN: On selge, et turumajandus teeb võidukäiku paljudes riikides ja piirkondades maailmas. Maailm on muutumas tohutuks turuväljakuks.

KN: USA autoril Robert Heilbroneril oli õigus, kui ta ütles: ?Kui sotsialism purunes, oli see rohkem poliitilistel kui majanduslikel põhjustel. Kui kapitalism tahab olla edukas, peab ta leidma poliitilise tahte ja vahendid, et taltsutada oma majanduslikku jõudu.? Kui viimased 100 aastat on meile midagi õpetanud, siis seda, et riigid vajavad turge. Kuid ka turud vajavad riike.

JR: Säästvas ühiskonnas peavad turuväljak, kirik ja palee olema tasakaalus. Turuväljak annab majandusliku efektiivsuse, tempel annab inimestele hingejõu ja palee tagab vajaliku korra. Minevikust teame, mis juhtub, kui seda tasakaalu rikutakse, olgu selleks näiteks kas keskajastu Vatikan või kommunistlik Nõukogude Liit.

Seega on kapitalismil, nagu ka kommunismil oma hind. Globaalne turumajandus ei ole poliitiline ideoloogia ? see ei ole ainult kas vale või õige. See on masin, mis ei ole täiuslik, kuid kõige täiuslikum, mida me oleme loonud. Samas ei ole masinal hinge. Me peame hakkama lisama kapitalismile iseloomu, vastasel juhul võime ühel hommikul leida, et iludus, kellega me õhtul voodisse läksime, on hommikuks muutunud koletiseks. Kui kapitalism tahab jääda efektiivseks, peab ta muutuma.

KN: Selles osas valitseb üllatav üksmeel. Üldine eesmärk peab olema luua süsteem, mis oleks samaaegselt suure tootlikkusega ja samas väga inimlik, või vähemalt selle poole püüelda. See, kuidas seda saavutada, on palju keerulisem.

Globaalsuse ja kapitalismi vastu võitlejad ütlevad, et ainuke võimalus on hakata piirama vaba konkurentsi, kuid see on küll vale lähenemine. Esiteks vähendaks selline piiramine turgude efektiivsust ja turumahtu üldiselt, mis tähendab, et ka jagada on vähem. Kui me just ei taha hakata majandust natsionaliseerima, siis säilitavad majandusliku võimu ikkagi need isikud, kes praegugi. Ainuke vahe oleks selles, et nüüd valitseksid nad väiksema piruka üle. Selline areng viiks meid olukorrani, kus vaesed oleksid veelgi vaesemad.

Reaalsem alternatiiv on lisada osalemisele inimlik mõõde. Meie eesmärk peab olema anda kapitalismile inimlik nägu ja muuta ta hoolivaks.

JR: Konverentsidel esitame me inimestele mõnikord kolm küsimust: Kui paljud teist sooviks saada homme rohkem palka kui täna? Kui paljud teist tahaks poodi minnes maksta pigem vähem kui rohkem? Kui teil oleks võimalik investeerida, siis kui paljud teist tahaksid teenida rohkem raha oma investeeringult?

Kui me tahame teenida rohkem, maksta vähem ja teenida rohkem oma rahapaigutustelt, siis ärge üllatuge, kui mõned firmad püüaksid uuesti kasutada oma kolmanda maailma tehastes lapstööjõudu või kui mõned ärimehed otsustaksid taas võtta kasutusele vanad raamatupidamistrikid.

KN: Targad ettevõtted muutuvad sotsiaalselt küpsemaks mitte ainult seetõttu, et hoida oma töötajad õnnelikud, vaid ka seetõttu, et nad mõistavad, et suurem vabadus annab suurema vastutuse. Kui ettevõtted loobuvad vastutusest, ei saa nad ka oodata, et nende tegevusvabadus jääks endiseks.

JR: Tunneli lõpus on selgelt näha valgust. Loovus, ettevõtted ja kapitalistid koos on suutelised saavutama seda, et hoolivus ja kapitalism ei oleks ühel päeval enam vastandid.

Näiteks 1970. aastatel asutatud Grameen Bank, mille 2,4 miljonist laenukliendist 95% on naised, on üks suuremaid laenuandjaid Bangladeshi vaestele naisfarmeritele. See pank ei ole mingi väikefirma: tema varade maht on 2 miljardit dollarit ja tal on esindused 58 riigis, sealhulgas USAs ja Poolas. Grameen on suutnud anda vaestele Bangladeshi naistele lootuse paremale elule.

Vastutuse võtmine selle eest, mis maailmas toimub, algab isiklikust vastutusest. Maailmas, kus iga originaali kohta on vähemalt sada kahvatut koopiat, on vaid üks võimalus olla edukas: olla 100% enda vastu aus. q

... on kaks autorit, kelle lähenemine tänapäeva majandusprobleemidele on kompromissitu, julge ja värske. See uudne lähenemine on teinud neist kiiresti Euroopa uue põlvkonna ärimaailma juhid ja õpetajad.

Mõlemal mehel on rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusekraad ja nad juhivad Stockholmi kaubanduskooli edasijõudnute juhtimisprogrammi, kus viie nädala jooksul õpetatakse Skandinaavia ärijuhtide eliidile uusimat ärimõt-lemist.

Nende esimesest raamatust ?Funky Business: Talent Makes Capital Dance? sai rahvusvaheline bestseller, mida on müüdud üle 250 000 eksemplari. Hiljuti nägi ilmavalgust nende uus raamat ?Karaoke kapitalism?.

Intervjuus räägivad Ridderstråle ja Nordström sellest, mis suunas on muutumas meid ümbritsev ja mõjutav majanduskeskkond ja ärimaailm.

Autor: Des Dearlove