Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kertu Ruus
- 4. oktoober 2004 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Eesti eelarvepoliitika paistab silma
Mis olid Eesti jaoks aastakoosoleku huvitavaimad teemad? Kuna Eesti on väike ja avatud majandusega riik, siis mõjutab maailma majanduses toimuv meid otseselt. Praegu tõdevad kõik, et maailma majandus on heas seisus.Teine suur teema on rahvastiku vananemine. Näiteks Hiinat ja Jaapanit võib oodata krahh, sest neil on praegu tööealist elanikkonda palju, aga noori vähe. Kolmas teema on naftahindade tõus.Kas nõustute IMFi prognoosiga, et maailma majandus kasvab tänavu 5? Mul puudub võimalus seda analüüsida, aga emotsionaalselt võttes tundub see Euroopa poole pealt vaadates liiga optimistlik.Mis olid veel meile olulised teemad? Eelarvepoliitika. Paljud riigid ei aja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat. Näiteks USA-l on suur eelarvepuudujääk: rahvas säästab, aga riik mitte. Eesti kohta võib kindlalt öelda, et eelarvepoliitikas oleme suutnud õppida teiste, mitte enda vigadest. Meie eelarvepoliitika on selline, mida kõik tahavad saavutada, oleme seal, kuhu teised tahaksid jõuda. Eesti 2003. aasta eelarveülejääk, 3,1 SKPst, oli ELi 25 riigi seas rekordiline. Minu eesmärk on ka 2004. aastal 1 ülejääk saavutada ja hoida ka 2005. aasta eelarve tasakaalus.Millised kahepoolsed kohtumised Eestile olulised olid? Kohtusin IMFi Euroopa osakonna direktori Michael Deppleriga, kellega arutasime meie eesmärke ja eelarvepoliitikat. Ka seal selgus, et meie tugevus on eelarvepoliitika ja IMF on seda meelt, et see on jätkusuutlik. Meie eesmärk on ka jõuda selleni, et 2005. aastal oleks meie jooksevkonto defitsiit alla 10.Samuti kohtusin Montenegro rahandusministriga, kes tundis huvi Eesti kogemuste vastu. Nad tahaksid hakata ajama samasugust maksu- ja eelarvepoliitikat nagu meie.Milline on Eesti positsioon IMFis? Me oleme jõudnud sinna, et tahame saada eelkõige tehnilist abi ja oskusteavet. Oleme küsinud IMFilt tehnilist nõustamist näiteks uue maksustrateegia väljatöötamisel. Eesti on saanud tasapisi abisaajast abiandjaks. Praegu läheb 0,02 SKPst arenguabiks. Kuid EL on ette näinud, et see võiks 2006. aastaks olla liikmetel 0,33 ja see tähendab meile sadu miljoneid juba kahe aasta pärast. Seepärast peame teiste kogemuste abil oma arenguabi kontseptsiooni üles ehitama.- Hetkel kuum
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Teadlane: kuidas päästa noored passiivsusest
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Ebalus voogedastuse kasumlikkuse suhtes sundis USA indeksid külgsuunas liikuma
Ehkki Disney teatas, et on suutnud voogedastusega esimeses kvartalis kasumisse jõuda, ei ole kogu selle ärisuuna kasumlikkus sugugi veel kindel, mis oli ka üks põhjusi, miks Wall Street jäi teisipäeval hillitsetuks. Kui S&P 500 tõusis +0,13% ja Dow 30 kerkis vaid +0,08%, siis Nasdaq langes -0,1%.
Ehkki Disney teatas, et on suutnud voogedastusega esimeses kvartalis kasumisse jõuda, ei ole kogu selle ärisuuna kasumlikkus sugugi veel kindel, mis oli ka üks põhjusi, miks Wall Street jäi teisipäeval hillitsetuks. Kui S&P 500 tõusis +0,13% ja Dow 30 kerkis vaid +0,08%, siis Nasdaq langes -0,1%.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Mitmesaja ettevõtte mentor: proovige teinekord turge, mis pole Läti
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Bentley Continental GTC roolis tundub elu kui lill
Kaasaegse kunsti galerist ja teemantide nõustaja Maria Shevchenko armastab elus kolme asja: kunsti, luksust ja kiirust. Kõik need kolm leidis ta ühel nädalavahetusel Bentley Continental GTC näol. Proovisõidust luksusliku kabrioletiga sündis alljärgnev mõtisklus elamise kunstist.
Kaasaegse kunsti galerist ja teemantide nõustaja Maria Shevchenko armastab elus kolme asja: kunsti, luksust ja kiirust. Kõik need kolm leidis ta ühel nädalavahetusel Bentley Continental GTC näol. Proovisõidust luksusliku kabrioletiga sündis alljärgnev mõtisklus elamise kunstist.
Raadiohommikus: börsitulemustest, kinnisvarast ja puidutööstusest
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.