Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tänastest laenuintressidest ei osatud isegi unistada
Enne 1994. aastat sai laenu võtta vaid valitud seltskond. Enamik pangakliente oli hoiustajad, kelle vara vähendas kiire inflatsioon. Sõna "võlg" oli tol ajal üsna halva maiguga, mistõttu eelistati näiteks auto ostuks raha koguda.
1994. aastaks oli pangandusturg stabiliseerunud, olles üle elanud mitmed vapustused. Keskmine laenuintress oli 20-30 protsenti, kuid harv polnud ka 60protsendiline määr. Laenuintressid olid kõrged, kuid ka inflatsioon oli 1994. aastal 41,6 protsenti. Seega võis reaalintress olla koguni negatiivne.
Järgnevatel aastatel teravnes konkurents pankade vahel, kuid sellest hoolimata teenisid pangad üha suuremaid kasumeid. Teravnenud konkurentsi tõttu alanesid ka laenuintressid. Börsil oli populaarne "repotamine" ehk aktsiate tagatisel võeti laenu ja saadud raha suunati uuesti aktsiatesse. 1997. aastaks sai üks arenguetapp läbi, pankade laenuintressid tegid rekordtõusu. Suuremad ettevõtted, näiteks Eesti Telefon ja Viisnurk, otsisid odavamat laenuraha välismaalt.
1998. aastal tabas Eesti majandust Venemaa kriis. Kommertspangad kandsid suuri kahjumeid ja osa neist oli sunnitud tegevuse lõpetama. Eelmisel aastal saavutatud kiire majanduskasv muutus 1998. aastal pea olematuks. Laenuintress jõudis madalpunkti 1997. aasta suvel, kuid hakkas siis kiiresti kerkima, kui lõhkes börsimull ja majandust tabas Venemaa kriis. Raskesse olukorda sattusid kliendid, kes olid aktsiate tagatisel võtnud laenu. Kui lisatagatisi ei leitud, oli pank sunnitud panema aktsiad sundmüüki.
2000. aastal toibusime lõplikult Venemaa kriisist, majanduses algas uus tõusutsükkel, mis kajastus ka langevates intressides. Pankadest oli võimalik laenu saada 7-8protsendilise intressiga.
2002. aastal andsid Eesti majandusarengule hoogu juurde kutse NATOsse ja Euroopa Liitu. Laenuraha muutus odavamaks, intressid on alanenud kuni tänase päevani. Oma osa on selles ka Nordea Pangal, kes võrdsustas kroonilaenude riskimarginaali eurodes antud laenude riskimääraga. Sellega demonstreeris Nordea Pank kommertspankadest esimesena, et pank on krooni kursis suhteliselt kindel ega jäta kursiriski klientide kaela. Hoolimata keskpanga hoiatustest on laenubuum võtnud järjest suuremaid pöördeid.