• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tänastest laenuintressidest ei osatud isegi unistada

    Enne 1994. aastat sai laenu võtta vaid valitud seltskond. Enamik pangakliente oli hoiustajad, kelle vara vähendas kiire inflatsioon. Sõna "võlg" oli tol ajal üsna halva maiguga, mistõttu eelistati näiteks auto ostuks raha koguda.
    1994. aastaks oli pangandusturg stabiliseerunud, olles üle elanud mitmed vapustused. Keskmine laenuintress oli 20-30 protsenti, kuid harv polnud ka 60protsendiline määr. Laenuintressid olid kõrged, kuid ka inflatsioon oli 1994. aastal 41,6 protsenti. Seega võis reaalintress olla koguni negatiivne.
    Järgnevatel aastatel teravnes konkurents pankade vahel, kuid sellest hoolimata teenisid pangad üha suuremaid kasumeid. Teravnenud konkurentsi tõttu alanesid ka laenuintressid. Börsil oli populaarne "repotamine" ehk aktsiate tagatisel võeti laenu ja saadud raha suunati uuesti aktsiatesse. 1997. aastaks sai üks arenguetapp läbi, pankade laenuintressid tegid rekordtõusu. Suuremad ettevõtted, näiteks Eesti Telefon ja Viisnurk, otsisid odavamat laenuraha välismaalt.
    1998. aastal tabas Eesti majandust Venemaa kriis. Kommertspangad kandsid suuri kahjumeid ja osa neist oli sunnitud tegevuse lõpetama. Eelmisel aastal saavutatud kiire majanduskasv muutus 1998. aastal pea olematuks. Laenuintress jõudis madalpunkti 1997. aasta suvel, kuid hakkas siis kiiresti kerkima, kui lõhkes börsimull ja majandust tabas Venemaa kriis. Raskesse olukorda sattusid kliendid, kes olid aktsiate tagatisel võtnud laenu. Kui lisatagatisi ei leitud, oli pank sunnitud panema aktsiad sundmüüki.
    2000. aastal toibusime lõplikult Venemaa kriisist, majanduses algas uus tõusutsükkel, mis kajastus ka langevates intressides. Pankadest oli võimalik laenu saada 7-8protsendilise intressiga.
    2002. aastal andsid Eesti majandusarengule hoogu juurde kutse NATOsse ja Euroopa Liitu. Laenuraha muutus odavamaks, intressid on alanenud kuni tänase päevani. Oma osa on selles ka Nordea Pangal, kes võrdsustas kroonilaenude riskimarginaali eurodes antud laenude riskimääraga. Sellega demonstreeris Nordea Pank kommertspankadest esimesena, et pank on krooni kursis suhteliselt kindel ega jäta kursiriski klientide kaela. Hoolimata keskpanga hoiatustest on laenubuum võtnud järjest suuremaid pöördeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enefit Connect kavatseb Harju Elektri tütarettevõttelt nõuda leppetrahvi
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Venemaal pole naftagaasiga muud teha kui tuli otsa panna
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Emöke Sogenbits: aga nii pikka jamade rodu pole ma oma elus veel näinud!
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.