Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ATA-süsteemiga on liitunud uued riigid
ATA-märkmik on rahvusvaheline tollidokument, mis annab vabastuse tollimaksu, riigilõivu, tagatismaksu, muude kaupade ajutisel sisseveol tolli poolt kehtestatud maksude tasumisest.
Selle aasta algul võtsid süsteemi kasutusele ka Valgevene ja Mongoolia, liitumas on Pakistan, Iraan ja TAiili. Eesti firmade jaoks on oluline Ukraina liitumine, mis hetkel veel viibib.
Koos Serbiaga kuulub süsteemi 61 riiki. Euroopa Liidu 25 riiki kuuluvad samuti ATA-süsteemi, ELi käsitletakse ühe riigina.
Kui näiteks USAst tuleb kaup Prantsusmaale ja sealt edasi liigub ringi ELi teistes riikides, siis on vaja vaid üht märkmikulehte kauba sisenemisel, mis tuleb käesoleva näite puhul esitada Prantsusmaa piiritollile.
Teine leht esitatakse EList väljumisel, selle riigi piiritollile, kust kaup välja viiakse. Kauba võib välja viia ükskõik millisest ELi riigist.
ELi kuuluvatel riikidel ei ole ATA-märkmikku ELi territooriumil liikumiseks vaja.
Möödunud aastal väljastati 183 000 märkmikku kaupadele, mille koguväärtus oli 13,8 miljardit USA dollarit ehk ca 179 miljardit krooni.
Enim veeti märkmiku abil filmi- ja fotokaameraid, arvuteid, sealhulgas sülearvuteid, tööriistu, meditsiinilist ja teadusaparatuuri, kunstiteoseid, juveele ja rõivaid. Samuti kuuluvad elusloomad kaupade hulka, mille väljaveoks kasutatakse ATA-märkmikku.
Eesti kuulub ATA-süsteemi 1995. aastast. Kuni selle aasta esimese maini kasutasid Eesti firmad ATA-märkmikku kaupade ajutiseks väljaveoks just põhiliselt ELi riikidesse. Pärast ELi laienemist saavad Eesti firmad kasutada ATA-märkmikku süsteemiga ühinenud ülejäänud 35 riiki sõitmisel.
Autor: ÄP