• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Imaveres valmiv talatehas pööratud Jaapani ehitusturu poole

    Tegu on Eesti suurima investeeringuga puidu järeltöötlemisse. AS Stora Enso Timber investeerib Jaapani ehitusturule orienteeritud laetalade tehasesse veidi üle 200 miljoni krooni, ehitusmaksumus on sellest kuuendik.
    AS Maru Ehitus hakkas umbes 9000 ruutmeetri suurust tootmishoonet ehitama augusti algul ning annab objekti üle jaanuari lõpus. Stora Enso Timberi Imavere talatehase tootmisjuhi Gert Rahneli sõnul loodavad nad höövelliini käivitada jaanuaris ning liimpuittalaliini veebruari lõpus. Enne talatehase tootmisjuhiks saamist töötas Rahnel kaks aastat ASis Imavere Saeveski müügijuhina.
    Imaverre rajatav talatehas tuleb võimsam kui Skandinaavia metsanduskontserni Stora Enso osalusega praegune Jaapani turule orienteeritud talatehas Austrias. Imavere tehase maksimumvõimsuseks on 78 000 m3 toodangut aastas. Kui arvestada, et Jaapani traditsioonilisele puitkonstruktsiooniga majale kulub umbes 5 m3 laetalasid, saab Imavere tehase aastatoodanguga püstitada üle 15 000 maja.
    Rahneli sõnul hakkavad nad Jaapani turu jaoks tootma kuni kuue meetri pikkusi laetalasid. Esimesel aastal plaanib Imavere talatehas toota 50 000 kuupmeetrit talasid ning esialgu hakkab tehase ühes vahetuses töötama ligi 40 inimest.
    Maksimumvõimsuse juures vajab talatehas umbes 125 000 kuupmeetrit männilaudu. "Imavere saeveski saetoodangust ei piisa - hakkame tooret juurde ostma oma grupi teistelt saetööstustelt," ütles Rahnel. "Pole välistatud, et tulevikus hakkame Jaapani turu jaoks valmistama laetalasid ka kuusepuust."
    Imavere Saeveski tänavune tootmismaht on 380 000 kuupmeetrit, millest 55% moodustab männi saematerjal ja 45% kuuse saematerjal.
    Eesti suurima liimpuittalatootja ASi Liimpuit juhataja Ants Must ütles, et Imavere võimsast talatehasest ei saa neile konkurenti, sest Imavere orienteerub teisele turule ning hakkab tootma vaid lühikesi talasid. "Meie toodame suuri, kuni 27 meetri pikkuseid liimpuittalasid," ütles Must. AS Liimpuit toodab tänavu 7300 m3 ehituskonstruktsioonpuitu Saksamaa turule ja 1700 m3 liimpuitu peamiselt Eesti turule. Liimpuit toodab talasid vaid männipuidust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.