• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Külm du?? omavalitsuste vesisele ärile

    Omavalitsustele meeldib omada veekeskusi ja sanatooriume, kuigi kasumit teenivad vaid sanatooriumid, veekeskustele peavad omavalitsused üldjuhul peale maksma.
    Neljandat aastat tegutsev Keila Tervisekeskus on Keila linnale, oma omanikule, tegutsemisaja jooksul teeninud vaid kahjumit, kokku 14 miljonit krooni. Laenu abil ehitatud Keila Tervisekeskuse vara on tänaseks läinud Hansa Liisingu omandusse, see omakorda aga rentis keskuse Keila linnale.
    Keila Tervisekeskuse nõukogu esimees ja Keila abilinnapea Enno Fels tunnistab, et tervisekeskuse peale pandud lootused olid suuremad. ?Inimesel on seal keskuses mõnus käia, sest täitumus pole eriti suur,? sõnab Fels. Ettevõtte käive tuleb Felsi sõnul sel aastal ehk 10 miljonit krooni. Et uhke veekeskus kasumisse jõuaks, peaks aastakäive olema vähemalt 12 miljonit krooni.
    Tänavu maist Keila Tervisekeskuse juhiks saanud Kaja Kaasik ütleb, et tema ülesanne on peatada ettevõtte käibe langus ning viimase paari kuu tulemuste põhjal on see ka õnnestunud. ?Esimesel tegutsemisaastal läks keskusel ikka väga hästi, sest ta oli esimene omataoliste hulgas,? räägib Kaasik. ?Nüüd aga on meie kõige suurem konkurent Nõmme ujula.?
    Rahapuuduses vaevleb ka Haapsalu veekeskus, mille haldajaks on Haapsalu linna omanduses OÜ Haapsalu Linna Spordibaasid. Poolteist aastat tegutsenud uue veekeskuse seis on nii õnnetu, et Haapsalu linnavalitsus pidi keskuse elushoidmiseks eraldama linna reservfondist 250 000 krooni. Teist samapalju plaanitakse eraldada linna lisaeelarvest.
    Eelmisel aastal sai ettevõte 3,5 miljoni kroonise käibe juures pool miljonit krooni kahjumit. Veekeskus andis osaühingu käibest kaks miljonit krooni.
    Mõnevõrra paremini läheb Tartu linna omandusse kuuluval OÜ-l Tartu Veekeskus ehk Aura keskusel. ?Tänavune kevad-suvi olid väga vaiksed, ilmselt mõjus Pärnu Terviseparadiisi veekeskuse avamine,? sõnab Aura keskuse juhataja Tiia Teppan. Käibeplaan on Aura keskusel tänavu 18,3 miljonit krooni, muidu ei jõua ettevõte kasumisse. ?Eesmärk tegelikult polegi ehk suure kasumi teenimine, vaid tulude-kulude tasakaalus hoidmine ja linnale rendi maksmine,? lisab ta.
    Tartu Veekeskuse poolt Tartu linnale makstava rendisumma suurus on aasta-aastalt vähenenud. 2002. aastal maksis ettevõte Aura veekeskuse kasutamise eest renti 5 miljonit, eelmisel aastal 4,7 ja tänavu 3 miljonit krooni.
    Kui linnarahva ujutamisega tegeleva äriettevõtte omamine kohaliku omavalitsuse poolt tundub loogiline, siis linna ärihuvid peamiselt välisturistide teenindamisele suunatud ettevõtetes näivad põhjendamatud.
    Ometi peab näiteks Pärnu linnavalitsus juba aastaid sanatooriume Estonia ja Sõprus ning mudaravilat. Haapsalu linnavalitsusele kuulub aga sanatooriumi Laine ehk ASi Haapsalu Kuurort enamusosalus. Tõsi, kõik need ettevõtted on heal järjel, omanik neile peale maksma ei pea ning mõnel aastal saab ka omanikutulu võtta.
    Hiljuti müüs Pärnu linn eraomandusse Pärnu hotelli ning osaluse ASis Pärnu ATP. Sanatooriume aga kavas müüa pole. Pärnu kolmest linnale kuuluvast taastusraviasutusest läheb kõige paremini Estonial, mis eelmisel aastal 60 miljoni kroonise käibe juures 10 miljonit krooni kasumit teenis. Dividende võttis linn endise linnapea Vello Järvesalu juhitavast ettevõttest 2 miljonit krooni.
    ?Meil on koalitsioonileppes kirjas, et säilitame linna omanduses edukalt töötavad ettevõtted,? ütleb Pärnu linnapea Väino Hallikmägi. ?Meie ülesanne on need ettevõtted korralikult tööle panna.?
    Viimast eesmärki täidab Hallikmägi sõnul Estonia ja Mudaravila liitmine üheks ettevõtteks. Ühendatud ettevõttega on omanikul suured plaanid: mudaravila käsutuses olnud Sääse tänaval asuvast hoonekompleksist on plaanis alles jätta vaid neljakorruseline hotelli osa, nn turuhoone võetakse vundamendini maha ja asemele ehitatakse veekeskus. Maksma läheb see 20 miljonit krooni ja ehituseks võetakse pangalaenu.
    Haapsalu linnavalitsus on aga otsustanud enamusosaluse Laine sanatooriumis müüa. Üheks müügiajendiks on asjaolu, et firma, milles kohaliku omavalitsuse osalus on enam kui 25 protsenti, ei saa turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programmist tagastamatut abiraha küsida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.