• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Külm du?? omavalitsuste vesisele ärile

    Omavalitsustele meeldib omada veekeskusi ja sanatooriume, kuigi kasumit teenivad vaid sanatooriumid, veekeskustele peavad omavalitsused üldjuhul peale maksma.
    Neljandat aastat tegutsev Keila Tervisekeskus on Keila linnale, oma omanikule, tegutsemisaja jooksul teeninud vaid kahjumit, kokku 14 miljonit krooni. Laenu abil ehitatud Keila Tervisekeskuse vara on tänaseks läinud Hansa Liisingu omandusse, see omakorda aga rentis keskuse Keila linnale.
    Keila Tervisekeskuse nõukogu esimees ja Keila abilinnapea Enno Fels tunnistab, et tervisekeskuse peale pandud lootused olid suuremad. ?Inimesel on seal keskuses mõnus käia, sest täitumus pole eriti suur,? sõnab Fels. Ettevõtte käive tuleb Felsi sõnul sel aastal ehk 10 miljonit krooni. Et uhke veekeskus kasumisse jõuaks, peaks aastakäive olema vähemalt 12 miljonit krooni.
    Tänavu maist Keila Tervisekeskuse juhiks saanud Kaja Kaasik ütleb, et tema ülesanne on peatada ettevõtte käibe langus ning viimase paari kuu tulemuste põhjal on see ka õnnestunud. ?Esimesel tegutsemisaastal läks keskusel ikka väga hästi, sest ta oli esimene omataoliste hulgas,? räägib Kaasik. ?Nüüd aga on meie kõige suurem konkurent Nõmme ujula.?
    Rahapuuduses vaevleb ka Haapsalu veekeskus, mille haldajaks on Haapsalu linna omanduses OÜ Haapsalu Linna Spordibaasid. Poolteist aastat tegutsenud uue veekeskuse seis on nii õnnetu, et Haapsalu linnavalitsus pidi keskuse elushoidmiseks eraldama linna reservfondist 250 000 krooni. Teist samapalju plaanitakse eraldada linna lisaeelarvest.
    Eelmisel aastal sai ettevõte 3,5 miljoni kroonise käibe juures pool miljonit krooni kahjumit. Veekeskus andis osaühingu käibest kaks miljonit krooni.
    Mõnevõrra paremini läheb Tartu linna omandusse kuuluval OÜ-l Tartu Veekeskus ehk Aura keskusel. ?Tänavune kevad-suvi olid väga vaiksed, ilmselt mõjus Pärnu Terviseparadiisi veekeskuse avamine,? sõnab Aura keskuse juhataja Tiia Teppan. Käibeplaan on Aura keskusel tänavu 18,3 miljonit krooni, muidu ei jõua ettevõte kasumisse. ?Eesmärk tegelikult polegi ehk suure kasumi teenimine, vaid tulude-kulude tasakaalus hoidmine ja linnale rendi maksmine,? lisab ta.
    Tartu Veekeskuse poolt Tartu linnale makstava rendisumma suurus on aasta-aastalt vähenenud. 2002. aastal maksis ettevõte Aura veekeskuse kasutamise eest renti 5 miljonit, eelmisel aastal 4,7 ja tänavu 3 miljonit krooni.
    Kui linnarahva ujutamisega tegeleva äriettevõtte omamine kohaliku omavalitsuse poolt tundub loogiline, siis linna ärihuvid peamiselt välisturistide teenindamisele suunatud ettevõtetes näivad põhjendamatud.
    Ometi peab näiteks Pärnu linnavalitsus juba aastaid sanatooriume Estonia ja Sõprus ning mudaravilat. Haapsalu linnavalitsusele kuulub aga sanatooriumi Laine ehk ASi Haapsalu Kuurort enamusosalus. Tõsi, kõik need ettevõtted on heal järjel, omanik neile peale maksma ei pea ning mõnel aastal saab ka omanikutulu võtta.
    Hiljuti müüs Pärnu linn eraomandusse Pärnu hotelli ning osaluse ASis Pärnu ATP. Sanatooriume aga kavas müüa pole. Pärnu kolmest linnale kuuluvast taastusraviasutusest läheb kõige paremini Estonial, mis eelmisel aastal 60 miljoni kroonise käibe juures 10 miljonit krooni kasumit teenis. Dividende võttis linn endise linnapea Vello Järvesalu juhitavast ettevõttest 2 miljonit krooni.
    ?Meil on koalitsioonileppes kirjas, et säilitame linna omanduses edukalt töötavad ettevõtted,? ütleb Pärnu linnapea Väino Hallikmägi. ?Meie ülesanne on need ettevõtted korralikult tööle panna.?
    Viimast eesmärki täidab Hallikmägi sõnul Estonia ja Mudaravila liitmine üheks ettevõtteks. Ühendatud ettevõttega on omanikul suured plaanid: mudaravila käsutuses olnud Sääse tänaval asuvast hoonekompleksist on plaanis alles jätta vaid neljakorruseline hotelli osa, nn turuhoone võetakse vundamendini maha ja asemele ehitatakse veekeskus. Maksma läheb see 20 miljonit krooni ja ehituseks võetakse pangalaenu.
    Haapsalu linnavalitsus on aga otsustanud enamusosaluse Laine sanatooriumis müüa. Üheks müügiajendiks on asjaolu, et firma, milles kohaliku omavalitsuse osalus on enam kui 25 protsenti, ei saa turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programmist tagastamatut abiraha küsida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Suur ülevaade: analüütikud näitavad rohelist ja punast tuld just neile Balti börsi aktsiatele
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Kodulaenude intressid langesid, Euroopa keskmiseni pikk tee minna
Suurenenud konkurents kodulaenuturul surub pangalaenude intresse vaikselt allapoole, euroalas keskmiselt on tingimused aga sootuks paremad.
Suurenenud konkurents kodulaenuturul surub pangalaenude intresse vaikselt allapoole, euroalas keskmiselt on tingimused aga sootuks paremad.
LNG-terminali läbirääkimiste anatoomia: kuidas võimatu diil võimalikuks sai
Lubadus sügiseks gaasivarustus läbi LNG-terminali tagada laseb tööstustel küll kergendatult hingata, kuid paneb ka mõningaid osapooli küsima: miks see kõik nii läks? Võimalikke põhjuseid leidsime neli.
Lubadus sügiseks gaasivarustus läbi LNG-terminali tagada laseb tööstustel küll kergendatult hingata, kuid paneb ka mõningaid osapooli küsima: miks see kõik nii läks? Võimalikke põhjuseid leidsime neli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.