Must valgeks
Juba teist korda käesoleval aastal saab kiidusõnu briti souli värskeim täht Joss Stone.
Kindlasti on 17 aastat vanus, mis muusika küpsusega kokku ei sobi. Debüüt ?The Soul Sessions? koosnes cover-versioonidest ja taustamuusikud olid legendid 60?70ndatest ehk siis inimesed, kes ka originaalidele lähedal seisid. Vana kooli soul, valge inglise koolitüdruk ja ameerika tootjad ? kummaline, aga hästi töötav segu.
Janis Joplin ja Aretha Franklin võiksid uhkust tunda. Uued palad on juba valdavalt Jossi enda kaasautorlusega, aga erakordselt rariteetne on Motowni legendi Lamont Dozier? panus. Siiski on võimatu kellegi osalust eraldi välja tõsta või lemmiklugu esile tuua. Nagu tütarlapse debüüt, on ka ?Mind, Body & Soul? ülistiilselt teostatud ja meeleoludki üldjoontes samad. Vahe lihtsalt selles, et laulud on liiga uued, et neid klassikaks kuulutada. Esimese plaadi tase on peaaegu saavutatud ja n-ö järje kohta ülihea saavutus. Suurepärane saavutus eas, mil õige karjäär alles hoogu võtma hakkab.
Joss Stone on aasta parim uus naishääl ja mitte ainult värvi kategoorias. Mõne aasta pärast on ta juba Anastacia kaliibri täht ja teil on juba praegu võimalus järgmist suurt asja mitte maha magada.
Autor: Lennart Beat