• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töörahulolu uuring annab ülevaate ka stressitekitajatest

    Scania Eesti ASi personalijuht Inga Suurraid ütleb, et nende ettevõttes viidi viimane töörahulolu uuring läbi eelmisel aastal. ?Selle tulemuste kohaselt tekitab töötajates stressi töökorraldus ? kohati ei saa nad aru, kust jooksevad piirid ja milline on tööde jaotus,? selgitab Suurraid. ?Samuti pole nad rahul palgaküsimustega, kuigi Scania kontsern maksab palka üle Eesti keskmise ja nurisemiseks ei tohiks olla põhjust,? nendib Inga Suurraid.
    Tema sõnul töötati neil töökorralduse mõistmise huvides välja väga korralik personalipoliitika. ?Seda on kõigile tutvustatud ja põhjalik info on kõigile kättesaadav ? kuidas toimub info liikumine, kust jooksevad piirid,? räägib Suurraid. ?Uued rahulolu-uuringud viime läbi selle aasta novembrikuus, eks näis, mis siis selgub.?
    ASi Falck Eesti personalijuhi Eela Velströmi sõnul korraldatakse neil regulaarselt töörahulolu uuringuid.
    ?Juhtkond võib ju paljugi oletada, täpse informatsiooni saamiseks on aga vaja rahulolu uuringuid. Viimasest, 2003/2004. aasta uuringust selgus, et kõige rohkem stressi tekitab objekti vahetamine, õhtul ja öösel töölt kojusaamine ning vähene karjäärivõimalus,? loetleb Velström. ?Samuti nurisetakse palga üle, näiteks et alati pole olnud piisavalt põhjendatud lisatasudest ilmajätmine.?
    Velströmi arvates otsivad töötajad ühelt poolt kindlustunnet, teiselt poolt aga arenemisvõimalust. ?Püüame teha omalt poolt kõik edutamiseks, ent turvatöötajaid on meil juba ainuüksi Tallinnas 2000 inimest, nii et neile kõigile suuri karjäärivõimalusi pakkuda pole lihtsalt võimalik,? selgitab Velström.
    ?Uuringutesse panevad inimesed kirja oma ideid, millisena või mida sooviksid ettevõttes näha. Neid ideid püüame ka rohkemal või vähemal määral rakendada ning tegeleme stressifaktorite kõrvaldamisega väga tõsiselt. Staa?ikamatele töötajatele lisame kolme aasta jooksul igal aastal tunnipalka, pakume tasuta sportimisvõimalust, ühiselamukohti ning järjest rohkem ka asjakohaseid koolitusi. Ettevõtjad on ju alati valmis raha kasutama, kui tulemuseks on töötajate motivatsiooni tõus.?
    ASi FKSM personalijuhi Kärt Kirso väitel põhjustab uuringutest lähtuvalt nende töötajatele stressi vaid kaks aspekti. ?Need on palju tööd ja suur vastutus,? ütleb Kirso. ?Eelmistes uuringutes mainiti ka palgasüsteemi, enam aga mitte.? Kirso sõnul on töö rohkust raske muuta, kuna see on vaid hooajaline. ?Projekti teatud faasis on ikka rohkem teha, sinna pole midagi parata. Tuleb need pingelisemad ajad lihtsalt üle elada,? usub Kirso. ?Vastutusega on nii, et eks inimesed ise ka tahavad oma töö eest vastutada. Ja üksi ei jäeta kedagi, ülemustega on alati võimalik nõu pidada ja neilt abi paluda,? kinnitab Kirso. q
    Stressist rääkides tuleb eristada positiivset ja negatiivset stressi.
    Positiivse stressi alla kuulub näiteks soov karjääri teha. Negatiivse stressi peamisteks põhjustajateks on konfliktsed situatsioonid, kus ajafaktor on väga oluline ? näiteks, kui teatud asjad on vaja ära lahendada konkreetse ajahetke jooksul. Nii võib olla väga erinevatel ametikohtadel, näiteks kas või projektijuhil ja tuletõrjujal.
    Samuti on üheks suuremaks stressiallikaks suhted kollektiivis, seda nii juhtide kui ka tavaliste kolleegide vahel. Stressirohkuse poolest paistavad silma ka ametid, kus tuleb suhelda klientidega. Üks stressirikkamaid ameteid on näiteks võlauurijatel.
    Pidev stress on inimestel siis, kui töö käib neile üle jõu ? see on justkui pidev enese proovilepanek, et kas saan ikka hakkama. Siis on üheks teguriks muidugi ka keskkond, mis pole töötegemiseks sobilik.
    Näiteks kui suurte kaubanduskeskuste müüjad peavad pikki tunde veetma umbsetes ruumides, siis loomulikult tekitab see neis stressi. Samuti olukorrad, kus firma on raskustes ja töötajad ei tea, mis neist saab, nende tulevik on tume.
    Eks oskustöölistel ole omad, firmajuhil omad probleemid. Juhtidele valmistab tihti peavalu tööjõusituatsioon turul, kust leida häid töötegijaid, samas mõni tööline on hädas just sobiva ametikoha leidmisega.
    Püsiv stress tuleks igal juhul kõrvaldada, kuna see võib viia tervisehäireteni ning langetada tunduvalt töö kvaliteeti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Räägime sellest, mis nägu on töökius ja töökiusaja
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Merko hakkab Võrus kaitseväe linnakut ehitama
Merko Ehituse tütarfirma AS Merko Ehitus Eesti sõlmis täna riigi kaitseinvesteeringute keskusega lepingu ehitus- ja remonditööde tegemiseks Võrus asuvas kaitseväe Taara linnakus, selgub börsiteatest.
Merko Ehituse tütarfirma AS Merko Ehitus Eesti sõlmis täna riigi kaitseinvesteeringute keskusega lepingu ehitus- ja remonditööde tegemiseks Võrus asuvas kaitseväe Taara linnakus, selgub börsiteatest.
Rainer Vakra lahkub Tallinna Soojusest ja asub juhtima keskkonnaametit
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.
Marek Seer püsis järgmisel töökohal napid kolm kuud "Uut tööd ei otsi."
Neli kuud riigi vaktsineerimist koordineerinud ja septembri alguses Confido kiirkliinikuid juhtima asunud Marek Seer tänasest enam Confidos ei tööta.
Neli kuud riigi vaktsineerimist koordineerinud ja septembri alguses Confido kiirkliinikuid juhtima asunud Marek Seer tänasest enam Confidos ei tööta.