Õigused oma andmetele tekkivad vaid siis, kui nende abil on võimalik ennast konkreetselt tuvastada. Isiku tuvastamine võib osutuda võimalikuks ka andmete töötleja valduses oleva lisainformatsiooni kaudu ? mõne teise andmebaasi sidumisel või siis uute andmete lisandumisel tulevikus. Sellised andmed on isikuandmed, mida võib üldjuhul kasutada vaid omaniku ? isiku, kelle kohta nad käivad ? nõusolekul.

Andmete omanikul on seadustest tulenevalt mitmeid õigusi. Andmete töötleja ehk see, kes kogub, analüüsib, säilitab või muul viisil töötleb andmeid isiku kohta, on kohustatud nende omanikku teavitama andmete kogumise eesmärgist ning oskama põhjendada, miks ta vajab informatsiooni just sellises mahus ning koosseisus.

Andmete omanikul peab olema võimalik tutvuda enda kohta kogutud andmetega, vigaseid andmeid parandada, keelata oma andmete kasutamine ning nõuda nende kustutamist. Meeles tuleb pidada, et tagasiulatuvat jõudu töötlemise keelamise korral ei ole (st kord avaldatud infot ei hakka keegi telefoniraamatust eemaldama). Isikul on kord aastal õigus saada enda kohta käivaid andmeid tasuta. Isikuandmete kaitse seadus loetleb erandid, mille puhul omaniku nõusolekut tema andmete kasutamiseks ei vajata.

Autor: ÄP