Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Braavo!Braavo!
Tagasitulekust kui sellisest võib täitsa rääkida, kuigi samanimeline punt pole tegelikult kunagi päris laiali olnudki.
Originaalkoosseis pärast 19aastast pausi omab juba uudiseväärtust. Arcadia, Power Station ja erinevad Duran Durani nimelised koosseisud on küll olnud eksootilised, kuid uus album näitab, millest me tegelikult vahepeal ilma olime. Videod olid muidugi olulised, aga ainult neile iseloomulik fankisegune poprokk on siiani kordumatu saavutus.
?Astronaut? käivitub võimsalt singliga (?Reach Up For The Sunrise?) ja klassikalist 80ndate lähedast taset jätkub nõrgemast repertuaarist rohkem. Simon Le Bon laulab nagu muiste ja üldse on ansambli essents täielikult säilitatud ning see on üllatav. Nüüdisaegsed muusikavoolud on jäetud puudutamata ja mulle kui vanale suurele fännile selline lähenemine sobib. Jäägu muusikaline progress uue põlvkonna ülesandeks.
Duran Duran on meelelahutus ning kui suudate nende viimast saavutust samalt positsioonilt hinnata, olete ühe korraliku CD võrra rikkam. Nemad ennast igatahes tõsiselt ei võta.
Lõbutsege hästi, endised uusromantikud!
Autor: Lennart Beat