Riik peab vastutama kooliinvesteeringute eest

Õpikeskkond on Eestis üha enam kujunenud koolitöö kitsaskohaks, sest 13 aastaga on korda suudetud teha vaevalt viiendik koolimajadest. Selliselt jätkates jääks enamik õpilasi Eestis alati kannatama õpikeskkonna tervist ja töövõimet ahistavat mõju. Seetõttu tuleb 2004. aasta lisaeelarvega käivitatavat kooliinvesteeringute hüppelise suurendamise kava hinnata kuhjunud probleemide ainuvõimalikuks lahenduseks. Paraku ei lähtuta haridusinvesteeringute kavades ainult meie laste tuleviku kindlustamise vajadusest. Mingitel hämaratel kaalutlustel püütakse programmi viljakale tüvele pookida kibedaid või koguni mürgiseid vilju kandvaid võrseid.

Hinnanguliselt kulub kõigi koolide kaasajastamiseks 6?7 miljardit krooni. Mõistlikum, arusaadavam ja odavam tee oleks analoogne enamikus ELi riikides läbikäidule: valitsus võtab aastas laenu ca miljard krooni ja renoveerib-ehitab haridusvõrgu arengukava kohaselt regionaalselt tasakaalustatud ajakava järgides vajalikud koolimajad. Paraku kardavad kõik Eesti erakonnad peale Rahvaliidu riigieelarve defitsiiti.

Stabiliseerimisreservis külmutamise asemel eraldab Riigikogu lisaeelarvega 2003. a riigieelarve ülelaekumisest 600 miljonit krooni Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) aktsiakapitali laiendamiseks. See on n-ö seemneraha, mis võimaldab kooliinvesteeringute programmi käivitada. Riigi asemel võtab haridusinvesteeringuteks edaspidi laenu RKAS. Laenu ei maksta tagasi otse riigieelarvest, vaid kaudselt omavalitsuste eelarvete kaudu. Vahendid laenu tagasimaksmiseks eraldatakse omavalitsustele riigieelarvest nn õpilase pearaha investeerimiskomponendina. Ring on täis ? investeeringute katteks võetud laen makstakse tagasi ikkagi riigieelarvest.