Koos euroliitu sisenemisega pakutakse senisest enam erinevaid rahvusvahelisi maksude optimeerimise võimalusi ja üheks selliseks on võlainstrumendid.

Selle maksulahenduse tüüpiline kasutaja Eesti oludes on ettevõtja, kellele kuulub enamusosalus firmas. Reeglina ei ole sellises firmas välisosalust, reeglina ei ole tegemist börsiettevõttega, käibed on Eesti mõistes suured ja ettevõtja on tavapärasest riskialtim nii maksuplaneerimises kui oma ärilistes ettevõtmistes.

Näiteks Eesti äriühing K teeb täiendavate finantside kaasamiseks suunatud võlakirja emissiooni mõnele maksuvaba piirkonna äriühingule. Võlakirjad registreeritakse väärtpaberite registris ja määratakse nominaalhind, millega need diskontovõlakirjad perioodi lõpul lunastatakse. Näiteks kui emissioonimaht on 10 mln krooni ja omandamisel maksab märkija nende eest 6 mln krooni, siis perioodi lõpus teenib see maksuvaba firma 4 mln krooni.

Väärtpaberite registri järgi ei ole võlakirjade ostjaks maksuvaba firma, vaid näiteks Luksemburgi finantsasutus või siis Luksemburgi pank ja registrist vaatab vastu Luksemburgi panga kliendikonto. Sarnaselt minevikus kasutatud maksuvabadele firmadele peaks selline Luksemburgi finantsasutuse kasutamine tagama ka Eesti päritolu investorile privaatsuse. Sest tegelikku investorit teavad vaid Luksemburgi finantsasutuse töötajad, kellelt teabe saamine on peaaegu võimatu, kui nad just ei tööta Eestis.

Veelgi suurema konfidentsiaalsuse tagamiseks tehakse tegelikule investorile investeerimisriskiga elukindlustuspoliis (inglise keeles unit link), mille kaudu ta omab maksuvaba firmat.

Bermuda või Bahama kindlustusseltsi väljastatud investeerimisriskiga elukindlustust kasutatakse ka täiendava maksulahendusena ja tekkinud tulude maksuvabaks tagasitoomiseks välismaalt.

Tuginedes maksuhalduri seisukohale, on diskontovõlakirjade puhul nende nominaalhinna ja emiteerimisel saadud hinna vahe käsitletav intressina. Tulumaksuseaduse paragrahvi 29 lõike 7 kohaselt maksustatakse mitteresidendile makstud intress juhul, kui see ületab oluliselt turutingimusi. Tulumaksuseaduse paragrahvi 41 punkti 4 kohaselt peab väljamakse tegija sellisel juhul ka tulumaksu kinni pidama.

Turutingimuste olulise ületamise kontrollimiseks analüüsib maksuhaldur sarnastelt võlakohustustelt makstavaid intresse sarnastel majandustingimustel.

Maksuhalduri seisukoha järgi on tegemist sarnaste tingimustega, kui ükski võrreldavate tehingute või neid tehinguid sooritanud isikute vahel täheldatud erinevus ei mõjuta oluliselt tehingu väärtust mõjutavaid tegureid või nendest erinevustest tulenevaid moonutusi on võimalik vastavate korrigeerimistega kõrvaldada.

Kui aga võlakirjade emiteerimise eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidumine, siis lähtub maksuhaldur maksukorralduse seaduse paragrahvist 84 ja maksustatakse kogu väljamakstud intress. Seega ei saa rahvusvaheliselt toimivaid maksulahendusi automaatselt üle võtta, vaid tuleb arvestada ka kohalikke maksuseadusi.

Autor: Tanel Kõrvel