Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Impordime Soome kogemuse, avalikustame tasutud maksud
Soomes avalikustati esmaspäeval kõigi soomlaste möödunud aasta makstud maksude summad. Avalikustatud andmete põhjal tegi näiteks esmaspäevane Taloussanomat kolm edetabelit: järjestas varakamad, suurimat palgatulu ja kapitalitulu teenivad soomlased.
Sellest uudisest ajendatuna kordab Äripäev oma ettepanekut muuta Eestis sarnaselt Soomega riigile makstavad maksusummad avalikuks.
Oleme veendunud, et avalikustamine aitab varimajanduse osatähtsust vähendada ja riigi maksulaekumisi parandada. Maksulaekumise paranemine võimaldab ausate maksumaksjate maksukoormust veelgi vähendada. Näiteks on erinevates uuringutes viidatud, et Eestis on sotsiaalmaksu määr liiga kõrge ning see pärsib ettevõtete arengut ja uute töökohtade loomist. Viimati juhtis sellele tähelepanu Maailmapank.
Muidugi saab väita, et ümbrikupalkade vähenemiseks on ka teisi meetmeid. Eluasemelaenubuum, pensionireform ja maksuameti reidid on ümbrikupalkade maksmist vähendanud. See vähenemine toimub konjunktuuriinstituudi teadustöötaja Evelin Ahermaa sõnul aga visalt. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2003. aastal Eestis ümbrikupalka 15 protsenti palgasaajatest ning riigil jäi saamata sotsiaalmaksu hinnanguliselt kuni miljard krooni ja tulumaksu umbes 700 miljonit krooni.
Ümbrikupalga maksmine on varastamine ühiskonna teiste liikmete tagant. Endine sotsiaalminister Eiki Nestor on tabavalt märkinud, et kui näiteks meditsiiniõena töötava naise ehitustöölisest abikaasa saab ümbrikupalka, siis ei ole sellel meditsiiniõel õigus näpuga näidata riigi poole ja kurta, et tema palk on liiga väike. Ta peab näpuga näitama oma abikaasa suunas, kes hoiab maksude tasumisest kõrvale.
Konjunktuuriinstituudi uuringud näitavad, et kodanike suhtumine ümbrikupalga maksmisesse on muutunud taunivamaks. Saadakse aru, et maksud on meie ühine rahakott ja kui naaber saab ümbrikupalka, siis võib näiteks külatee jääda remontimata.
Toimetus on veendunud, et makstud maksude avalikustamine aitab maksudistsipliini parandada. Vahele jäämise oht suureneb. Tekib n-ö maksualane naabrivalve. Naaber jälgib, et sinu väljaminekud ja sissetulekud oleksid tasakaalus.
Maksusummade avalikustamise vastased ütlevad, et sellega soodustame pealekaebamist ja sallimatust jõukamate inimeste vastu. Toimetus ei ole nende väidetega nõus. Maksude maksmine ei ole häbiasi. Näiteks Soomes on suuremate maksumaksjate edetabelis inimesed, kelle kohta on niigi teada, et nende sissetulekud on kõrged.
Pealekaebamist ei peaks kartma need, kes maksavad makse vastavalt kehtivatele seadustele. Mõtleme nii, et kui me näeme, et keegi üritab naabri korterit või eramut varast tühjaks teha, ja kui me sellest politseid informeerime, siis kas see on häbiasi? Ümbrikupalga maksjad ja saajad või muul moel maksudest hoidujad on ühel pulgal korterivaraste või autoärandajatega.
Maksusummade avalikustamine võib hoopis jõukamate inimeste mainet ühiskonnas parandada. Linna ja vallaelanikud saavad ülevaate, kui suur on konkreetse inimese panus kohalikku eelarvesse. Nad näevad, et heal järjel inimestest on kasu ka kogu ühiskonnale.
Autor: ÄP