Sülearvutist saab tarbeese WiFi abiga

Veidi üle 10 aasta tagasi võis tänaval kõndimas näha kahe kohvriga inimesi. Üks kohver oli dokumentide ja muu vajaliku, teine ainult mobiiltelefoni jaoks.

Praegu ei kujuta keegi enam ette nii suuri mobiiltelefone, mida peaks käe otsas tassima. Tänaseid mudeleid kantakse nagu rahakotti või võtmeid, mis ei anna oma olemasolust igal hetkel tunda.

Sama on juhtunud sülearvutiga, mis on muutumas meie pidevaks kaaslaseks ja lubab meil oma asju töölaua taha istumata teha.

Tänased sülearvutid on õhukesed ja kerged. Kuna sagedasemaks kasutuseks tuleb pidada informatsiooni otsimist, e-kirjade saamist ja saatmist, siis on tähtsal kohal ühendus internetiga.

Sellele lisandub loomulikult informatsiooni ja andmete säilitamine, mis tähendab, et sülearvuti asendab kunagist dokumendikohvrit.

Senikaua, kuni sülearvutit kasutatakse ekraani vaadates ja klahve vajutades, jääb ta paraku ikkagi käe otsas kantavaks seadmeks, sest klaviatuur, mis võimaldab masinakirjutaja stiilis kümne sõrmega tööd teha, seab sülearvuti mõõtmete väiksusele omad piirid.

WiFi ehk traadita andmeside on see, mis muudab interne-tiühenduse saamise lihtsaks ja sülearvuti kasutamise tõeliselt efektiivseks.

Tänane tehnoloogia annab WiFi tugijaama levi raadiuseks vaid 50?100 meetrit. Avalikke levialasid võib leida hotellides, lennu- ja bensiinijaamades, söögikohtades, raamatukogudes. Lennufirmad kavatsevad isegi lendude ajal hakata WiFi abil internetiühendust pakkuma.

Eestis võib käesoleval aastal ennustada ligi 18 000 sülearvuti müüki, mis on 80% rohkem kui möödunud aastal, mil müüdi pisut alla 10 000 sülearvuti. Kasv on muljetavaldav. Müügi kasvu peamisteks põhjusteks võib pidada nii sülearvutite üha madalamaid hindu kui ka WiFi leviala suurenemist. Kui aasta tagasi oli Eestis 205 leviala, siis tänaseks juba 390. Seega on toimunud üle 80protsendiline kasv. WiFi leviala ja sülearvutite arv ei kasva Eestis enam-vähem samas tempos juhuslikult, sest mõlemad utsitavad teist tagant.

Hetkel müüakse üle poole sülearvutitest traadita andmesidet võimaldava WiFi-kaardiga. Maailmas on see 65% ja näiteks Rootsis isegi 85%.

Oma osa traadita andmeside populaarsuse kasvus on kindlasti sellel, et WiFi-seadmed on viimaste aastatega 10 korda odavnenud. Kui kolm-neli aastat tagasi maksis WiFi-tugijaam umbes 10 000 kr, siis täna on seda võimalik osta juba alla tuhande krooni eest.

Eestis kasvab lähiajal kõige enam odavate ja vähem kvaliteetsete sülearvutite müük. Odavate mudelite müüki toetab asjaolu, et iga teine sülearvuti müüakse täna jaekaubanduse vahendusel. Leidub aga ka küllaldaselt kliente, kelle nõudmised arvuti vastupidavusele ja kasutusmugavusele on suuremad.

Väga oluline on sülearvutite tehniline töökindlus, mida on aastate jooksul oluliselt parandatud. Peale töökindluse peavad arvutitootjad nägema ette meetmeid kaitseks andmevarguste eest, sest näiteks USAs ja Euroopas varastatakse kokku ligi miljon sülearvutit aastas.

Sülearvuti muutub mobiiliga võrdseks tarbeesemeks hetkel, mil traadita internet muutub sama kättesaadavaks, kui seda on täna raadio- ja televisiooniprogrammid. Aasta-kahe pärast levima hakkav uus andmesidestandard WiMAX lubab oma tugijaamade levialaks kuni 30 kilomeetrit.

Autor: Jüri Joonsaar