• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juht peab oskama kriitikat vastu võtta

    See on firmajuhile kahtemata nauditav olukord, kui tema mõtetele ja otsustele ei ole vastuväiteid. Soovitan siiski astuda sammuke eemale ja analüüsida lähiminevikus toimunud otsustusprotsessi. Kui firmajuhi ettepanekud on pidevalt kiidetud ühehäälselt heaks, siis võib olla tegemist tasakaalustamata otsustusprotsessiga. Sellisel puhul ei oleks ju üldsegi vaja aega koosolekute peale raisata, vaid lihtsalt teavitada oma töötajaid oma otsustest.
    Kui firmajuht on jõudnud järeldusele, et ta soovib kaasata kogu oma meeskonna otsustusprotsessi, võiks alustuseks teha väikese testi. Firmajuht võiks koosolekul teha täiesti jaburaid ja tegelikult vastuvõetamatuid ettepanekuid ning jälgida meeskonna reaktsiooni. Kui ikkagi antakse ühehäälne heakskiit, siis peaks hakkama inimeste käest uurima põhjuseid, miks peaks just nii tegema. Pannes inimesi oma seisukohta kaitsma, võib algul tekkida kaitserefleks ning inimesed ei julge enam oma seisukohta välja ütelda, kuid nad on vähemalt mõistnud, et heakskiiduga ei tasu läbimõtlemata kiirustada.
    Firmajuht peaks suutma kontrollida oma reaktsiooni kriitika suhtes, julgustades oma töötajaid esitama vastuväiteid. Kui inimesed ei ole harjunud juhi ideid kritiseerima, siis võiks firmajuht seda esialgu ise teha. Enesele vasturääkimisega kaasneb ka ebakindluse näitamise ja koos sellega ka töötajates ebakindluse tekitamise oht. Sellist riski saab maandada, kritiseerides ennast konstruktiivselt, protsessi analüüsides, mitte hüplevalt ja ebakindlalt. Parima tulemuse saab, kui haarata oma töötajal sõnasabast kinni ja enesekriitika üles ehitada just töötaja tehtud märkustele. Selline käitumine annab töötajale julgust näha, et alati ei pea ülemusel õigus olema, ning töötajad hakkavad selgemalt tunnetama oma panust ettevõtte arengusse.
    Oluline on tähele panna ja ära kasutada inimesi, kes koosolekutel eriti palju ei räägi ja jäävad kiidulaulu ajal passiivseks. Nendel inimestel on üllatavaid mõtteid ja häid ideid, kuid nad ei julge või ei taha enamusest erineda.
    Kui olete märganud selliseid vaikseid inimesi, siis proovige koosolekutel, projektide otsustusfaasis, luua mänguline olukord, kus jagate meeskonna kaheks, millest üks pool otsib järgmiseks koosolekuks projektile vastuargumente ja teine pool püüab need ümber lükata. Esialgu paigutage vastuväidete otsijaiks valdavalt just need passiivsed tüübid. Kuna olukord on mänguline, siis ei kardeta kahjustada sõprussuhteid ja passiivsed inimesed saavad lõpuks avaldada oma mõtteid..
    Tasakaalustatud otsustusprotsessiga kasvab ka inimeste omanditunne, sest otsuseid mõjutanud isikud ei saa enam asjade negatiivse käigu korral süüdistada firmajuhti. Omanditunde kasvuga kaasneb omakorda suurem õnnestumise püüdlus ja pühendumine oma tööle. Selline meeskond on tõeliselt monoliitne ja firmajuht saab oma töötajatelt maksimumpanuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.