Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avatud kontorit sobib liigendada ka tekstiiliga
Siidimaalide, modernsete kangasvaipade ja gobeläänidega võib tuua ka ühiskondlikesse ruumidesse hoopis teise värvingu ja anda näiteks vestibüülile, trepigaleriidele, koridoridele uue näo. Väga edukalt võib suuri pindu liigendada näiteks maalitud kangastega.
?Tänapäevases interjööris on väga loomupärane kasutada tekstiile, nendega saab pakkuda väga huvitavaid lahendusi,? sõnab sisearhitekt Reet Otsepp.
?Nii klaas kui ka kangas tagavad interjööri õhulisuse ja avatuse. Mõnikord aga võib just kangastega suurema vabaduse saavutada,? lausus Otsepp. ?Sõltub hoone ajastust, milliseid tekstiile nendes kasutada. Vanasse majja sobivad eelkõige gobeläänid.?
Tekstiil aitab ka ruumi liigendamisel ? näiteks kunstnik Sigrid Huigi paksule villasele kangale maalitud sirm Eesti saadiku residentsis Haagis on polüfunktsionaalse ülesandega. Igapäevases elus on seina äärde paigutatud sirm ilupilt, vastuvõttude ajal jagab aga ruumi pooleks, sest etiketi kohaselt peavad salong ja söögituba olema eraldatud.
Sirmidega ongi kõige lihtsam interjööri üldmuljet muuta.
?Autorivaip on tundesoe kunstiteos, mis on kergesti teisaldatav,? ütleb kunstnik Ehalill Halliste. Tema gobelääni ?Rapla maakonnavaip? on korduvalt seinalt maha võetud ja viidud kas koolitus- või konverentsi istungitesaali pidulikku meeleolu looma. Vallad ja maakonnad võiksidki kunstniku hinnangul riiklikke sümboleid just vaipadena lasta kududa. Iga niisugune autoritöö muudab ametiasutuse ilme sõbralikumaks.
?Kui palju ruumikujundajad kasutavad tekstiili, sõltub tekstiilikunstnikest ja -disaineritest, kas nad suudavad tänapäevase sisustustrendiga kaasa minna,? sedastab Otsepp. ?Kui ikka tekstiilidisaineritel pole midagi pakkuda, valivad kujundajad paratamatult vabrikutoodangut.?
Täna on tekstiilikunsti juba rohkelt kasutatud Eesti diplomaatiliste välisesinduste sisekujunduses.
Maasike Maasik on loonud suurte mõõtmetega gobeläänid, mis sobivad hästi kokku Eesti saatkonna väärikate ruumidega Prahas, Elna Kaasiku põimevaip ?Meretee? ripub Eesti saatkonna kaminasaalis Stockholmis, tema kangasvaip ?Tuletee? saatkonnas Tokyos ja paneelkardinad saadiku kabinetis Roomas.
Autor: Tiina Kolk