• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra Orkla otsib teed idaturule

    Ahvenamaa Chips OY omab juba paar aastat krõpsude tootmist Lätis ? tütarfirma Latfood kaudu on tootmine Ada?is ja müügiesindused teistes Balti riikides. Venemaal ostis Chips OY mullu Moskva lähistel snäkivalmistaja Russian Snacks, mille käes on 10% Venemaa turust.
    ?Chips annab head kasumit ja sel on atraktiivne positsioon Baltimaades ja Venemaal,? kommenteeris Orkla ASA asedirektor Rune Helland Kauppalehtile. Hellandi sõnul huvitab Orklat just Ida-Euroopa, kuna seal on kasvuväljavaated oluliselt suuremad kui Põhjalas, mis on praegu nii Orkla kui ka Chipsi põhiturg.
    Venemaal näiteks süüakse kartulikrõpse ainult 300 grammi inimese kohta samal ajal kui Soomes on sama näitaja 2,5 kilo, Norras 6 ja USAs 11 kilo aastas.
    Põhjalas on Chipsi bränd Taffel turuliider Soomes, tütarfirma OLW turuliider Rootsis, tütarfirma KIMs teisel kohal Norras ja turuliider Taanis. Baltimaades on Chipsi kaubamärgid Ada?i Cipsi Lätis ja Taffel. Kokku annavad Balti riigid ja Venemaa täna ligikaudu 10% Chips OY käibest.
    Norra Orklal, mis on Norra suurim toidu- ja esmatarbekaupade tootja, seni kartulikrõpsude tootmist ei olnud. Varasemast oli 20,4% osalus Soome Chips OYs ning nüüd tahab Orkla ära osta ülejäänud 79,6% firma aktsiatest. Esmaspäeval tehtud pakkumine 22,85 eurot aktsia kohta on enam kui 30% ülekursiga, hinnates Chips OY väärtuseks 402 miljonit eurot( 6,2 mld krooni). See on suurem kui Soome teiste toidutööstuse kontsernide HK Ruokatalo, Atria või Olvi börsiväärtus kokku. Mitmed Chips OY suurinvestorid on atraktiivse pakkumise vastu võtnud.
    Orklale on Chipsi ülevõtmine siiski ainult tagasihoidlik suutäis ning kontserni juhi Roar Engelandi sõnul ollakse huvitatud uutest ülevõtmistest.
    Pärast osaluse müüki õlletootjas Carlsberg Breweries selle aasta veebruaris, millest saadi 2,5 miljardit dollarit, on Orklal ohtralt vaba raha. Sellega on ostetud paar ajalehte Ida-Euroopas ning suvel Läti üks suurem toidutööstuse firma Spliva. Juba varasemast on Orkla ka Leedus ja Eestis (Põltsamaa Felix, pärmitootja Nordic Yeast). Peamiselt huvitavad Orklat toidutööstuse firmad, millel on tegevus Ida-Euroopa riikides. Põhjalas piiravad kasvuvõimalusi terav konkurents Lidli-laadsetelt odavmüügikettidelt ning kaupluste oma markide osakaalu suurendamine.
    Orkla on Norra üks suuremaid börsifirmasid, mille käive on ligi 4 miljardit eurot (62 mld krooni) ning töötajaid 20 000. Toidukaupade haru Orkla Foodsi osakaal on 40% kontserni käibest. Tuntumad kaubamärgid on muu hulgas Felix, Abba, Omo.
    Orkla meediaharu hindab end Põhjalas suuruselt viiendaks, peale selle tegutseb Orkla keemiatööstuses, on Norra üks suuremaid investoreid ja samuti erametsaomanikke.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Bitcoin sisenes karuturule
Sarnaselt teistele varadele odavnes reedel järsult bitcoin, kui hind langes viimase seitsme nädala kõige madalama tasemeni. Ametlikult sisenes bitcoin karuturule, vahendab CNBC.
Sarnaselt teistele varadele odavnes reedel järsult bitcoin, kui hind langes viimase seitsme nädala kõige madalama tasemeni. Ametlikult sisenes bitcoin karuturule, vahendab CNBC.
Nädala lood: investorid pumpavad raha Hepsorisse ja edukaimate ettevõtjate hoog ei rauge
Sel nädalal püüdis Eesti investorkonna tähelepanu börsidebüüdi teinud kinnisvaraettevõte Hepsor, samuti selgusid Eesti edukaimad ettevõtted.
Sel nädalal püüdis Eesti investorkonna tähelepanu börsidebüüdi teinud kinnisvaraettevõte Hepsor, samuti selgusid Eesti edukaimad ettevõtted.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.