Tarkvara maksumus on tihti selline, mis paneb väiksema eelarvega asutused tõsiselt kaalutlema, kas seda on tingimata vaja osta. Riistvara ja tarkvara hinnasuhe on muutunud väga palju ? riistvara hinnad langevad ju pidevalt. Nii moodustab praegu arvutitöökoha maksumusest poole või rohkem tarkvara maksumus, kui kasutada levinuimaid tarkvarapakette Windows ja Office.

Üks võimalus kulutusi arvutitöökohale kokku hoida on kasutada tasuta tarkvara, sealhulgas avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, kuid ka kommertstarkvara tasuta versioone. Viimased aga võivad olla vaid personaalseks kasutamiseks ja äriettevõtteis keelatud.

OpenOffice on kontoritarkvara pakett, millega võib aina enam arvestada kui täiesti korraliku alternatiiviga MS Office?ile. Ta sisaldab valdavat osa MS Office?i võimalustest ja ka tema ülesehitus ning kasutamismugavus on üsna sarnane. OpenOffice?il pole ka erilisi probleeme MS Office?i failiformaatidega. Puuduseks on programmi aeglasem töö, kuid see pole määrav probleem. OpenOffice ei sobi hästi siis, kui Wordis salvestatud dokument peab tingimata olema millimeetri pealt sama paigutusega ? teksti ja objektide paigutus lehel nihkub peaaegu alati.

OpenOffice?i sobivusest igapäevasesse ärikasutusse on kirjutatud palju analüüse ja suuremate tehnoloogiaportaalide materjalide seast võib neid vähese vaevaga leida. OpenOffice on saadaval ka eestikeelsena.

Mozilla FireFox on veebibrauser, mis asendab edukalt levinud Internet Explorerit. Minu arvates on FireFoxi ka mugavam kasutada. Üleminek Internet Explorerilt FireFoxile on tehtud selliseks, et kasutaja ei pruugi algul märgatagi, et midagi oleks muutunud ? ja see on suur pluss.

Peamine põhjus, miks on vaja brauserit vahetada, on Microsofti IEd vaevavad turvaprobleemid, kuid FireFoxi paneelidega sirvimine ja loendamatud laiendused lisavad talle palju võimalusi keskkonda omale meelepärasemaks sättida. Ka käib arendustöö FireFoxi ja ta lisade kallal pidevalt edasi, Internet Explorer on üsna samasugusena püsinud juba aastaid. FireFoxi kasutamine väldib ka tüütuid reklaamaknaid, mis mõnedel veebilehtedel avanevad. Ka Microsofti enda insenerid on tunnistanud FireFoxi kasutamist.

Mozilla Thunderbird on e-posti klientprogramm, mille suurim pluss peitub tema spämmifiltris. Pärast adapteeruva filtri väljaõpetamist suudab Thunderbird tuvastada 70?90% rämpspostist ja asetada see eraldi kataloogi. Muudelt omadustelt on ta sarnane MS Outlookiga, lisaks on tal veel mõned pisiasjad, mis teevad kirjade hulgast otsimise mugavamaks ja kiiremaks. Kokkuvõttes on Thunderbird päris mugav terviklahendus, mis saab hakkama ka tuhandete kirjadega ühes postkastis ilma sellest aeglasemaks minemata. Mozilla on saadaval ka eestikeelsena.

Spämmifiltreid, mida kasutada koos suvalise e-posti klientprogrammiga, näiteks Outlooki või Outlook Expressiga, on veel mitmeid, nende hulgas ka mitmed tasuta. Need eeldavad tavaliselt ka klientprogrammi ümberseadistamist nii, et kirjad läbiksid spämmifiltri enne klientprogrammi jõudmist. Windowsi uuemate versioonide standardvarustuses on sisseehitatud tulemüür, millest aga paindlikum, enamate võimalustega ja mõnede ekspertide arvates ka turvalisem on ZoneAlarmi tulemüür. Hiljuti välja lastud Windows XP Service Pack 2 sees olev tulemüür küll läheneb sellele oma funktsionaalsuselt, aga päris sinnani ikka ei jõua.

IrfanView on väga paljude funktsioonidega vabavaraline pildivaatamisprogramm. Kasulikke funktsioone on palju, nende seas pildi suuruse muutmine, keeramine, filtrite lisamine, heleduse muutmine, värvide seadistamine, teravustamine. Kõike seda on võimalik teha korraga suurema hulga failidega. IrfanView on saadaval ka eestikeelsena.

Ad-Aware ja Spybot Search And Destroy on mõlemad reklaamvara eemaldamise vahendid. Internetis (Internet Exploreriga) surfates hoolimatu jah-nupule klikkimine mõnel vähetuntud leheküljel installeerib teie arvutisse reklaamvara, mis hakkab arvuti tööd segama. Vahel on arvutis selliseid programme korraga kümneid. Selle tulemusena jääb arvuti aeglaseks, viskab ette soovimatuid reklaamaknaid ja jookseb tihti kokku. Neist vabanemiseks tulebki kasutada antud programme.

Viiruste tõrje on Windowsi puhul teema, millest mööda ei saa. Mitte iga kord pole otstarbekas litsentseerida kallimat tarkvarapaketti, võib valida näiteks AVG Virusscani. See pakub elementaarset kaitset viiruste vastu, kuid selle puuduseks on suutmatus nakatunud faile puhastada ja seejärel alles jätta. Üldjuhul kustutab AVG Virusscan kõik nakatunud failid. Niisiis, kui viirus on juba arvutis, siis on üheks võimaluseks viirusetõrjeprogramm Trend Micro Housecall, mis töötab otse internetilehelt (kuid ainult MS Internet Exploreriga). See annab päris häid tulemusi ja suudab viirustega edukalt toime tulla.

Winamp sobib hästi muusika kuulamiseks, olles levinumaid audiomängimise programme. Tema suurimaid plusse on lihtne ja kergesti kasutatav kasutajaliides. Lisana tuleb kaasa kiire ligipääs tuhandetele internetiraadiojaamadele. Piraatluse vältimiseks võiks enne programmi käivitamist läbi lugeda ka programmi litsentsilepingu. Avatud tarkvara on reeglina ka kõigile kasutamiseks tasuta, kommertstarkvara tasuta versiooni kasutamisel võib olla lisatingimusi, näiteks et seda tohib kasutada vaid eraisik või vaid mitteärilisel eesmärgil.

Tasuta programmide juures ei tohiks siiski unustada, et nende autorid on nende väljatöötamiseks palju vaeva näinud. Kui programm tõepoolest töötab nii nagu vaja ning säästab aega ja raha, on mõistlik autori tööd toetada kas või sümboolse rahasummaga.

Autor: Mario Hallaste