Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tugev dollar on Ameerika huvides
Selline on USA rahandusministri John Snow? esmakordse sõnavõtu sisu dollari kohta George Bushi presidendiks tagasivalimise järel.
?Me toetame tugevat dollarit ? tugev dollar on Ameerika (rahvuslikes) huvides,? ütles Snow eile Dublinis. ?Parim on, kui valuutakursid kujunevad avatud ja konkureerivatel turgudel.?
Sisuliselt kordas Snow oma ametisseastumisel 2003. aasta jaanuaris öeldud seisukohta. USA keskpank pole vahepeal oma muskleid näidanud.
Eile kirjutas Bloomberg, et viimati on USA reaalselt raha mängu pannes sekkunud dollari kursi tõstmiseks 1995. aasta augustis. Toona müüs USA 300 mln dollari väärtuses jeeni ja 400 mln dollari väärtuses Saksa marka. Pärast seda on USA sekkunud valuutaturule vaid kahel korral. 1998. aasta juunis ja 2000. aasta septembris sekkus USA keskpank, müües dollarit, et nõrgendada dollari kurssi.
9. veebruaril küsiti Snow?lt, kui euro maksis 1,2701 dollarit, kas valitsused peaksid valuutat ostes ja müües kursse mõjutama. Snow vastas, et interventsioonid tuleb hoida minimaalsetena, kuid ei öelda kunagi ei.
Eile kell 16.40 maksis euro 1,2960 dollarit ehk dollar 12,073 krooni. USA väliskaubandusdefitsiidile, mis ulatus eelmisel aastal 496,5 mld dollarini, prognoositakse edasist kasvu. See on mõnevõrra üllatav, kuna Goldman Sachsi ökonomist Edward McKelvey on arvanud, et dollari langus peaks tegema impordi kallimaks ja muutma USA eksporti odavamaks. Seega pidanuks dollari langus puudujääki vähendama.