• OMX Baltic0,69%320,16
  • OMX Riga0,3%959,27
  • OMX Tallinn1,01%2 226,44
  • OMX Vilnius0,57%1 514,22
  • S&P 500−0,77%7 683,69
  • DOW 30−0,67%51 481,51
  • Nasdaq −0,92%26 820,38
  • FTSE 100−0,1%10 684,88
  • Nikkei 225−1,1%65 151,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,01
  • OMX Baltic0,69%320,16
  • OMX Riga0,3%959,27
  • OMX Tallinn1,01%2 226,44
  • OMX Vilnius0,57%1 514,22
  • S&P 500−0,77%7 683,69
  • DOW 30−0,67%51 481,51
  • Nasdaq −0,92%26 820,38
  • FTSE 100−0,1%10 684,88
  • Nikkei 225−1,1%65 151,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,01
Seaduse kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seega juhul, kui töötaja töölepingus on kokku lepitud tööajanormiks 40 tundi nädalas, kuid töötaja töötab tegelikult vahetustega ja nädalas rohkem tunde, tekibki ületunnitöö iga nädala lõpus.
Kui töötaja töötab vahetustega ja tema suhtes kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, tekib ületunnitöö reeglina alles summeerimisperioodi lõpus. See tähendab, et ühekuulise arvestusperioodi korral tekib ületunnitöö, kui töötaja poolt tegelikult töötatud töötunnid ületavad selle kuu riiklikku tööajanormi; kahekuulise arvestusperioodi lõpus ehk teise kuu lõpus juhul, kui töötaja poolt töötatud töötunnid ületavad kahe kuu liidetud riiklikke töötunde jne.
Üle nelja kuu võib tööajanormi summeerida ainult tööinspektori nõusolekul. Iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta on tööandja kohustatud pidama eraldi ületunnitöö arvestust. Ületunnid võib tinglikult jagada kolme astmesse. Esimese astme ületunnid ? tööaeg nädalas ei tohi koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
Igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi.
Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamisel iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt võib töötaja esitada saamata palga nõudeid (sh saamata ületunnitöö lisatasu nõudeid) tööandja vastu kolme aasta jooksul.
Kohtupraktika näitab, et töötajad esitavadki tavaliselt nõude tööandja vastu alles pärast töölepingu lõpetamist. Kui töötajal õnnestub tõestada, et tal jäi töölepingu lõpetamisel saamata näiteks ületundide lisatasu, võib see täiendavalt kaasa tuua kohustuse maksta töötajale lõpparve kinnipidamise eest hüvitist.
Töötaja väidete ümberlükkamise ja tõendamise kohustus on tööandjal.
Sellistes vaidlustes on vajalikeks tõenditeks töötaja tööleping, tööajakava ja tegeliku tööaja arvestus. Nende dokumentidega peab tööandja suutma tõendada, kuidas töötaja töötas, kuidas ja mille eest talle palka maksti ning ka seda, et kõik saadaolev on töötajale õigel ajal välja makstud.
Lähtudes eeltoodust, peavad tööandjad pöörama tööajaga seonduvale suurt tähelepanu.
Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare sõnul näitavad arvud, et paljud tööandjad ei ole töö- ja puhkeaja seaduse nõuete järgimisel seaduskuulekad.
Põhilised puudused ilmnesid tööaja arvestuses ? see kas puudus üldse või puudus arvestus ületunnitöö, puhkepäevadel töötamise ja õhtuse ning öötöö kohta. Sellest omakorda tulenes, et tööandja ei maksnud lisatasu eritingimustes töötamise eest.
Samuti oli tööaja korraldus määramata, sealhulgas arvestusperioodi pikkus, puhkamiseks ja einetamiseks antav aeg, tööaja lõpp, vahetuse pikkus.
Ettevõtetes puudus tööinspektori nõusolek 12tunnistes vahetustes töötamiseks, samuti ei antud mõnedes firmades vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks. Sihtkontroll viiakse läbi 1. aprillist 1. detsembrini.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele