Avatud büroo tekitab töötajates tervisehäireid ja pärsib nende tööviljakust

Avatud pinnad sobivad Lõuna-Euroopasse, USAsse, Jaapanisse ja Hiinasse. Põhjamaade uurijad on üksmeelsel arvamusel, et põhjaeurooplastel on vaja privaatsust, avatud kontor tekitab neis stressi, ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor Mare Teichmann.

?Stressi põhjuseks on see, et puudub võimalus tähelepanu kontsentreerimiseks ja tegeliku töö tegemiseks ehk siis mõtlemiseks,? selgitas psühholoog Teichmann.

Teichmanni sõnul tekivad ruumis, kus on palju inimesi, tähelepanu kontsentratsiooni häired, sest tähelepanu tuleb pidevalt ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele ja ühelt segajalt teisele. See nõuab tahtepingutust ja väsitab.

Kui uks läheb lahti, siis kõik vaatavad, kes tuleb. See kurnab ja tekitab pingeid, sest me ei vaata soovist saada teada, kes tuli, vaid ukse avamise heli häirib meie keskendumist, selgitas Teichmann.

Teichmann ei pea heaks, kui ühes ruumis töötab koos üle kaheksa inimese. Kuid ka need kaheksa inimest võib ühte ruumi kokku panna vaid siis, kui nad on meeskond. Kui igaüks teeb oma tööd, on parem, kui nad teevad seda omaette, märkis Teichmann.

Avatud büroo töötajatel hakkavad ilmnema tervisehäired ja langeb tööviljakus. Esmased sümptomid on stress, unehäired, väsimus, kurnatus, vastumeelsus tööle minna, mõni töökaaslane võib hakata närvidele käima.

?Häirib see, kui teine inimene räägib liiga kõva häälega või liiga pikalt telefoniga, luristab nina, lohistab jalgu järele,? selgitas Teichmann. Seega langeb töörahulolu, mis on otseselt seotud tööviljakusega.

Niisuguses olukorras on töökohalt lühikeseks ajaks lahkumisest kujunenud välja omamoodi kaitsemehhanism: ebameeldiva keskkonna vältimiseks hakatakse käima sageli suitsetamas, tualetis, kohvikus. Inimene püüab olla võimalikult palju ära kohast, kus tal on ebameeldiv olla, ütles Teichmann.

Elion Ettevõtete ASi töökeskkonnaspetsialisti Enn Pulmanni sõnul töötavad ettevõttes suuremad meeskonnad paarikümnekesi ühes ruumis ja seni ei ole keegi veel tingimuste üle kurtnud. Kui keegi avaldaks soovi saada eraldi ruum, siis oleksid mingid ümberkorraldused kindlasti võimalikud, kinnitas Pullmann.

?Teeme kabiini helikindlaks, seinad lakke välja ? tänapäeval on väga kergeid helikindlaid materjale,? selgitas Pullmann.

Pulmanni sõnul on ettevõtte kohus inimese töökeskkonna eest hoolitseda ja keegi ei hakka töötajat sellise soovi pärast vallandama.

?Kui ta meil olemas on, järelikult on ta meile vajalik,? sõnas Pullmann.

Elioni töökeskkonnauuringus ütles vaid kaks saalitöötajat 60st, et neid häirib müra, ja kuus vastas, et müra häirib natuke. See on nii väike protsent ega avalda tööviljakusele mõju, nentis Pullmann.

TNT Eesti kvaliteedijuhi Katrin Alujevi sõnul ei saa üldistada, et avatud kontor ei sobi kõikidele põhjaeurooplastele. Pigem on küsimus ikka konkreetsetes inimestes, osale see sobib ja osale mitte.

?Siin võib näiteks tõmmata paralleeli ka meeskonnatöö ja individuaalse töö eelistamisega,? märkis ta.

Ettevõte peab juba värbamisel arvesse võtma töötaja sobivust avatud kontorisse.

?Avatud kontor iseloomustab kogu ettevõtte kultuuri ning kui meie üheks põhiväärtuseks on avatud suhtlemine, siis peab see kindlasti sobima ka kõikidele meie töötajatele, ilma neis stressi tekitamata,? rääkis Alujev.

Avatud kontor parandab oluliselt infovahetust ja üldist suhtlemist, töötajal ei teki isoleerituse tunnet; müra segab ainult vahel, kuid siis on võimalik näiteks kõrvaklappidega muusikat kuulata ning ennast seeläbi välja lülitada, selgitas Alujev.

Alujevi sõnul on kindlasti ametikohti, mis vajavad rohkem privaatsust, ning samas võib igas töös ette tulla hetki, kus on vaja rohkem süveneda. Kui on vaja keskenduda, kuulatakse TNT Eesti kontoris näiteks kõrvaklappidega muusikat, rääkis ta.

?Mina tunnen ennast avatud kontoris väga hästi, mulle ei sobiks kinnine kabinet kindlasti mitte,? kinnitas Alujev. ?Sõltuvalt töö iseloomust on mul vahel vaja rohkem privaatsust, siis tõesti sulgen oma boksi ukse, kuid seda juhtub ikkagi väga harva.?

Euroopa Komisjoni 2002. aasta andmeil on stressist põhjustatud kahju Lääne-Euroopa riikides kolm kuni neli protsenti SKPst. Eestis ei peeta eraldi stressikahjude arvestust, kuid kõik tervisehädadest tingitud kulud moodustasid 2003. aastal Eestis 15% sisemajanduse kogutoodangust.