Ober-Hausi Kinnisvara tegevdirektori asetäitja Siiri Maas näeb tüüpkorterite turul langustrendi.

?Muutused toimuvad küll pikemas perspektiivis, kuid äärelinnade tüüpkorterite trend on selgelt languse suunas. Juba suurenenud pakkumiste hulk annab võimaluse valida ja ka hinnas kaubelda. Aga kellel on vaja uut elamist kiiresti, siis tuleb ikkagi otsustada vajaduse järgi ja ost sooritada ? valik peaks olema piisav ja kuna pakkumiste arv on suurenenud, siis on ka hinna üle võimalik kaubelda,? sõnab Maask.

Pindi Kinnisvara turundusjuht Ulvi Vikat hinnalangust ei ennusta. ?Viimastel kuudel on tõesti väike seisak toimunud, kuid igas protsessis on alati tõusud ja mõõnad.

Selgelt on äärelinnas hetkel müügiperioodid pikenenud ja tõepoolest, pakkumiste arv on suurem kui aasta alguses. Kuid pärast vaikuseperioodi, umbkaudu ajavahemikus juuni kuni september, on taas märgata turu elavnemist.

Üldises plaanis võib prognoosida, et hinnad ei kuku,? räägib ta. Vikat arvab, et hinda langetavad need müüjad, kes satuvad pikenenud müügiperioodi tõttu ajalise surve alla ja see kehtib eelkõige suuremate (3- ja 4toalised) äärelinna korterite kohta. ?Meie praktikas on näiteks juhte, kus just seetõttu on müüja suurepinnalise äärelinna korteri hinda pea 10% langetatud. Kokkuvõttes ei soovita korteri ostmisega viivitada lootuses, et hinnad kukuvad,? möönab ta.

BRC Kinnisvara tegevjuht Eero Olander ei oota korteriturul lähiajal suuri muutusi. ?Uute korterite pakkumine on suurenemas, sest arendajad valmistavad ette tuhandete uute korterite turuletoomist. Hinnatasemeks kujuneb väljaspool kesklinna tõenäoliselt 15 000?19 000 kr/m² ja on varasemast kõrgem ehituse kallinemise ja käibemaksu lisandumise tõttu,? ennustab Olander.

Ta arvab, et ostjad eelistavad uusi kortereid ning et Lasnamäe-taolise elukeskkonnaga rahuldub järjest vähem inimesi. ?Samas on uute korterite pakutav hinnatase siiski enamikule ostjatele maksevõime ülemisel piiril. Tüüpkorterid on täna pakkumises sõltuvalt seisukorrast kõrgete hindadega,? sõnab ta.

Olanderi hinnangul puudub turul müügisurve, sest enamik müüjaid poleks valmis andma oma korterit ära madalama hinnaga.

?Erandiks on müügivajadus juhul, kui korteriomanik peab korteri realiseerima uue elamu valmimise vms tõttu. Sellised korterid realiseeritakse väga kiirelt ka väiksema hinnaalanduse korral. Pakkumiste arv esialgu suureneb, aja jooksul uute korterite kallinedes tõenäoliselt lisandub ka tehingute hulk, sest alternatiive turul ei ole,? ütleb ta.

Olander usub, et Õismäel, Mustamäel ja ka Harjumaa väikeasulates jätkub edaspidi korterite hindade aeglane tõus, mis ei saa olla kiirem kui uutel korteritel.

?Lasnamäel on hinnatõusu võimalus küsitav, sest sealne elukeskkond on ostjatele järjest vähem atraktiivne,? leiab ta.

ERI Elamispindade Kinnisvarahaldus leiab, et magalarajoonide korterite hinnaseisak jätkub veel vähemalt kuus kuud ja need, kellel vaja kiiremini müüa, peavad tegema kas või väikese hinnaalanduse, mis ?mägede? turu puhul võib tähendada isegi vaid 15 000?20 000kroonist allahindlust korteri pealt. Summa ei ole suur, kuid suure ülepakkumise tingimustes oma otsust tegevat ostjat mõjutab see kindlasti.

Samas, pikemas perspektiivis sõltub kõik ehitushindadest, uute kortermajade ruutmeetri hinnast ja kesklinna ruutmeetri hinnast.

Hetkel on pakkumisi palju ja võib näha ka esimesi märke, et inimesed, kellel on vaja müüa, on valmis hindade üle kauplema, et liikuda oma elamispinna vahetamise plaaniga edasi.

Juba mõnda aega valitseb pealinnas nõukogude perioodil ehitatud tüüpkorterite turul situatsioon, kus nende turuhinnad on jõudnud samasse klassi nende ehitusmaksumusega.

Loodetavasti on igaveseks möödas ajad, kus korterite turuhind on kordades madalam nende rajamismaksumusest. Kui enne kattis vana korteri müügist laekunud raha uue korteri sissemaksuosa, siis tänaseks katab see juba enamiku ostuhinnast. Selline situatsioon on kinnisvaraturul tekitanud müügisurve, mis kajastub ka pakkumiste hulga kasvus. Kas on müügisurve suurenemise tõttu oodata ka hindade alanemist? Hinnalanguseks siiski põhjust pole.

Uute ja vanade korterite hinnad on omavahelises sõltuvuses, neid eristab amortisatsioon. Rahaliselt väljendub see paari-kolmetuhandelises ruutmeetri maksumuse vahes. Seega, kui tõusevad uute korterite müügihinnad, kerkivad ka vanade korterite hinnad. Hoolimata sellest, et kinnisvaraturg on sesoonne, rühib ehitushinnaindeks visalt ülespoole, mis omakorda kergitab uute korterite hinnataset.