Tollimaks määratakse kaubale tolliväärtuse järgi

Tehinguväärtuse aktsepteeritavust kindlaks määrates ei ole asjaolu, et ostja ja müüja on teineteisega seotud, piisav põhjus, et toll tehinguväärtuse aktsepteerimata jätaks. Vajadusel uurib toll müügiga seotud asjaolusid ja aktsepteerib tehinguväärtuse, kui ostja ja müüja seotus ei ole mõjutanud hinda.

Kui tollil on alust arvata, et ostja ja müüja seotus on avaldanud mõju kauba hinnale, esitab toll oma väited deklarandile, kellele antakse võimalus vastuväidete esitamiseks. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik tehinguväärtust kasutada või toll ei aktsepteeri seda kauba esmase tolliväärtusena, saab vastavalt ELi tolliseadustiku artiklile 30 kasutada täiendavaid tolliväärtuse määramise meetodeid (vt tabel lk 9).

Tolliväärtusesse arvestatakse, nagu eespool mainitud, vaid imporditava kauba kuni ELi tolliterritooriumile sisenemise kohani toimetamise kulutused. Isegi kui vedu toimub tasuta või ostja kasutab oma transporti, peavad veokulutused sisalduma tolliväärtuses. Sellisel juhul hõlmab tolliväärtus veokulusid ELi tolliterritooriumile sisenemise kohta, mis arvutatakse sama transpordiliigi puhul harilikult kasutatavate veotariifide kohaselt.

Kui veoga seotud kindlustuskulu katab kauba transporti lähtekohast sihtkohani, siis tolliväärtusesse ei arvestata kauba kindlustuskulusid pärast kauba ELi territooriumile sisenemist juhul, kui neid on võimalik hiljem eristada. Kui kindlustusleping sisaldab mitut tehingut ehk mitut kaubasaadetist ELi tolliterritooriumile, tuleb kindlustuskulude arvestamisel jaotada need kulud proportsionaalselt vastavalt tehingute arvule ja maksumusele. Veoga seotud laadimis- ja käitlemiskuludest arvestatakse tolliväärtusesse vaid need kulutused, mis on seotud imporditud kauba toimetamisega ELi territooriumile sisenemise kohani.

Samas arvestatakse kulutused konteinerite kasutamise eest tolliväärtusesse vaid juhul, kui konteinerid on renditud kauba vedamiseks.

Kui kaup ladustatakse eksportivas riigis pärast kauba ostmist, kuid enne väljavedu, ei arvata tekkinud ladustamiskulusid veokulude hulka.

Samas arvestatakse tolliväärtuse hulka mis tahes muud tasud, mis on seotud kauba tegeliku ümberpaigutamisega, näiteks kulutused, mida makstakse viivisena transpordil enne kauba sisenemiskohta jõudmist sunnitud seisuaegade eest.

Vastavalt Eesti käibemaksuseadusele moodustavad imporditava kauba maksustatava väärtuse kauba tolliväärtus ning kõik impordimaksud.

Ehk kui tolliseadustiku põhjal arvestatakse tolliväärtusesse impordiga seotud ELi piirini tehtud kulud, siis käibemaksuseaduse kontekstis tuleb käibemaks tasuda kõikidelt impordiga seotud kuni konkreetse sihtpunktini Eestis tehtud kulutustelt.

Autor: Tauno Pellis