- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oma töötaja optsioon ja firmapension pole erisoodustus
Poliitikud, kaasa arvatud vasaktiib, on võrdlemisi üksmeelsed, et Eestis on tööjõu maksukoormus isegi Euroopa Liidu mõistes kõrge. Üks võimalus seda koormat veidigi kergendada on kaotada erisoodustusmaks oma töötajate optsioonidelt ja soodustada nn firmapensionide teket Eestis.
Äripäev teeb poliitikutele ja rahandusministrile ettepaneku muuta tulumaksuseadust, kirjutades sinna selgelt sisse, et oma töötajale väljakirjutatud optsiooni realiseerimine ei ole väärtpaberi või varalise õiguse üleandmine turuhinnast odavamalt, samuti pole firma poolt tehtavad pensionikindlustusmaksed erisoodustus.
Reedene Äripäev kirjutas, et Tallinna Kaubamaja optsiooniprogrammi maksustamine, mis jõudis välja riigikohtusse, lõi ettevõtluskliima seisukohalt negatiivse pretsedendi. Riigikohus ei võtnud Kaubamaja kaebust arutamisele, nõustudes maksuameti seisukohaga, et oma töötaja optsioon kuulub maksustamisele kui erisoodustus. See põhjustab ettevõttele põhjendamatut lisakulu. Sama maks ähvardab veel Harju Elektrit, vaidlema ei hakanud omal ajal Hansapank, eelistades ära maksta.
Nii riigikohut kui ka maksuametit saab mõista, kuivõrd nad toksivad sõrmega tulumaksuseaduse ühte kindlat paragrahvi. Ja kohus peab tegema otsuse lähtudes seadusest. Seepärast kutsumegi üles arutlema veidi avaramalt erisoodustuste üle ja tegema tulumaksuseadusesse parandused.
Kui erisoodustusmaksu mõte on takistada raha maksuvaba väljakantimist firmast, siis toob optsiooniprogrammi realiseerumine firmasse hoopiski raha juurde (omakapitali suurenemise näol). Tekib kummaline olukord kapitali vaba liikumise maksustamisest, mis ei ole Euroopa Liidu toimimise põhimõtetega kooskõlas.
Oma töötaja optsiooniprogramm pole ka sisuliselt erisoodustus, kuna optsiooni realiseerumiseks ehk optsiooni nii-öelda rahasse jõudmiseks tuleb ennastsalgavalt tööd teha. Näiteks Hansapanga üks optsiooniprogrammidest luhtus, kuna aktsia börsihind ei tõusnud optsiooni realiseerimise ajaks üle nõutud taseme. Seega polegi iga optsioon puhas raha või kuldsed käerauad.
Kui optsiooniprogrammi korraldab firma, mille aktsiad pole börsil, siis pole neil ka turuhinda, millele sõrmega toksides erisoodustusmaksu nõuda. See asjaolu diskrimineerib põhjendamatult börsiettevõtteid. Kui keegi teebki ?erisoodustuse?, siis pole see mitte firma, vaid turg, börs.
Riigil ei jää maksud siiski saamata ? töötaja, kes omandatud aktsiaid müüb, maksab tulumaksu aktsiate müügi- ja omandamishinna vahelt.
Ernst & Young Balticu vastutav partner Hanno Lindpere viitab (samuti reedeses Äripäevas) tõigale, et tulumaksuseadus on määranud siinsed firmad konkurentsihalvemusse oma töötajate motiveerimisel, kuna ka enamikku lisatasusid on käsitletud erisoodustusena.
Ent miks ei võiks olla meie kolme pensionisamba kõrval neljaski ? firmapension. Füüsilisel isikul on õigus 15% oma aastatulust kanda III samba pensionifondi tulumaksuvabalt, miks ei võiks sama põhimõte ja proportsioon (15% brutopalgast) kehtida ka firmapensioni puhul. Riik saaks sellest pikaajalist kasu, kuna pensioni garanteerimine nihkub riigilt üha enam töötajale endale ja talle tööd andvale firmale.
Autor: ÄP
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele