• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro tulek toob valeraha juurde

    Suure nominaalväärtusega Euroopa ühisraha järeletegemine on võltsijatele oluliselt tulusam kui Eesti kroonide kopeerimine. Korraga paljudes riikides käibivat raha on lihtsam levitada ning selle trükkimiseks on otstarbekas soetada seadmeid, mille abil muuta valeraha kvaliteet õige raha omast peaaegu eristamatuks.
    Novembri alguses konfiskeeriti Leedus ühes Kaunase trükikojas 9 miljoni väärtuses võltsitud eurosid. Politsei arvates töötas salajane rahatrükikoda seitse päeva nädalas mitme aasta jooksul. Leitud kupüüride kvaliteet oli nii kõrge, et neid ei olnud võimalik palja silmaga õigest rahast eristada. Üheteistkümne inimese vahistamiseni viinud operatsioon lõpetas Euroopa seni suurimaks peetud valerahatööstuse tegevuse.
    Oktoobris peatas Colombia ning Prantsuse politsei koostööoperatsioon valerahavalmistajate grupi tegevuse Colombias. Operatsiooni käigus konfiskeeriti kahe miljoni väärtuses võltsitud eurosid. Esimene euro-trükikoda Lõuna-Ameerikas leiti aga juba juulis.
    Nii Leedus kui Colombias leitud valeraha oli 100eurostes kupüürides.
    Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissari Rocco Otsa sõnul pole oht, et euro käibeletulekuga Eestis kaasneb suur valeraha invasioon, väga suur. Samas ei saa päriselt välistada valeraha levitajate katseid inimeste vähest kogemust uue rahaga ära kasutada. Oluline roll peaks Otsa arvates olema Eesti Panga eelneval teavituskampaanial.
    Enamik praegu Eestis leitud võltseurodest on tõenäoliselt pärit Leedu valerahapajast. Suur osa võltsitud valuutast saabub Eestisse ka välisriikidest naasvate inimestega, kes raha vahetades avastavad, et on kusagilt saanud valeraha.
    Üle poole võltsitud eurodest on 50eurosed pangatähed. Olukorra teeb keerukaks valeraha järjest paranev kvaliteet. Palja silmaga on võltsingut avastada peaaegu võimatu, spetsiaalsed seadmed on aga tavainimesele kallid. Kahtluse korral tuleks raha kontrollimiseks pöörduda panga poole.
    Euroraha võltsingud on saavutanud taseme, kus visuaalselt või käsitsi on õigel ja võltsitud rahatähel sageli ülimalt keeruline vahet teha.
    Euro sularaha käibele tulemisest saadik on ühisrahale üle läinud riikides sagenenud probleemid võltsitud kupüüride leviku ja tuvastamisega.
    Kõige lihtsam on kontrollida raha ultraviolettlambi all ? nii nagu see käib praegu Eesti kroonidega. Kuid see ei ole enam kaugeltki kindel viis selgitamaks välja rahatähe õigsust. Eestis avastatud võltsingutelt on sageli leitud UV-testri valguses helendavaid kujutisi.
    Osa rahatestritest on mõeldud spetsiaalselt eurode kontrollimiseks.
    Käsikontrolliseadmed on varustatud erinevate testritega, nagu infrapunakaamera, läbivalgustus, magnet ja luup. Sellise aparaadi kasutamisel peab töötaja tundma hästi euroraha turvaelemente ning kõik parameetrid ise masina erinevaid funktsioone kasutades üle kontrollima.
    Japan Cash Machine?i toodetud Eurodetektor E-10 kontrollib rahal erinevaid parameetreid ja tuvastab ka rahatähe väärtuse. Sama tootja seade WD-20 kontrollib rahatähel juba 12 parameetrit. Seadmesse on võimalik laadida uus täiustatud turvalisusega tarkvaraversioon.
    Erineva turvalisustasemega aparaadid kontrollivad eurodel erinevaid turvaparameetreid. De La Rue tippmudel DLR 2650 E III + suudab kogu info lugeda rahatähe magnetribalt. Seni ei ole teada juhust, kus eurode magnetriba oleks perfektselt võltsitud. Lisaks suudab masin lugeda kogu info samalt infokandjalt ja öelda loetud rahatähtede koguväärtuse.
    Paljude tootjate poolt turule toodud eurodetektorite kontrollisüsteem on sageli üles ehitatud vaid mõne üksiku turvaelemendi kontrollimisele. Sellepärast on alati kasulik enne rahakontrolliseadme soetamist pidada nõu spetsialistidega.
    Enda kindlustamiseks on otstarbekas teha investeering korralikku kontrollseadmesse, vältides kulusid, mis tekivad võltsitud raha vastu võttes.
    Valerahadetektorit saab valida mõne tuhande kroonise hinnaga odavamate mudelite või kallimate, kuni 70 000 krooni maksvate seadmete hulgast. Hinnast sõltub ka masina turvalisus ja kontrollitavate parameetrite hulk.
    Madalama hinnaga seadmed kontrollivad kupüüril 1?2 parameetrit.
    Kõrgema hinnaga masinad suudavad rahatähti kontrollida enam kui kümne turvaelemendi põhjal ja samaaegselt nende lugemisega suurel kiirusel ka kokku arvutada sedelite väärtuse.
    Autor: Andres Palm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.