• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi tolli ekstöötaja: ?Estoniaga? veeti katastroofi eel salajast sõjamaterjali

    Rootsi tolli endine töötaja Lennart Henriksson ütles, et uppunud ?Estoniaga? veeti salajast Vene sõjamaterjali, mida Rootsi tollil polnud luba avada.

    See salajane last lasti läbi kõrgema juhtkonna korraldusega, ütles kümme aastat vaikinud Lennart Henriksson, kes on töötanud Stockholmi tollis 38 aastat, edastas Rootsi televisioon STV.
    ?Septembri keskel, kas 12. või 13. septembril kutsuti mind otsese ülemusega tolliülema juurde, kes ütles, et ?Estoniaga? saabub auto, mida ei tohi kontrollida. Ta andis mulle ka selle auto numbri,? ütles Henriksson.
    Tavaliselt kontrollis Rootsi toll kõiki Eestist saabunud autosid. Selline korraldus oli Henrikssonile esmakordne.
    Kui mainitud autoparvlaev 14. septembril saabus, vestles ta juhiga, kelle nimeks oli registreeritud Frank Larsson. Auto oli Volvo 745.
    ?Avasin siiski mõne kasti ja neis oli sõjaline elektroonika,? ütles Henriksson.
    Ta uuris selle auto registreerimisnumbrit ja selgitas välja, et auto kuulus firmale Ericsson Access AB.
    20. septembril saabus parvlaevaga uus salajane autokoorem. Ka seal nägi Henriksson mõnda kasti vaadates sõjalist elektroonikat.
    Nüüd on põhiküsimus, kas ka õnnetusööl oli ?Estonia? pardal salajase lastiga auto.
    See, et ?Estonia? vedas vahetult enne katastroofi Rootsi kaitseväe tollase ülemjuhataja Ove Wictorini teadmisel salajast sõjamaterjali, ei saanud rahvusvaheline uurimiskomisjon kunagi teada, edastas STV.
    Sören Lindman oli Rootsi kaitseata?ee Balti riikides 90. aastate algul. Tema ülesanne oli jälgida, mis pärast NSV Liidu lagunemist oli järel sellist sõjaväematerjali, mis võis Rootsi kaitseväele huvi pakkuda. Tema andmeil olid venelased selleks ajaks Balti riikidest huvitavamad asjad juba minema viinud, kuid see-eest oli moodsaid seadmeid lähedal asuvas Leningradi oblastis.
    Samas Sören Lidman väidab, et ta ei tea 14. ja 20. septembri veostest midagi. Seetõttu ta arvab, et asjaga võis olla seotud Rootsi kaitseväe luureteenistus KSI.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.