Euroopa Komisjon ootab liikmesriikide volitusi Venemaa boikoti lõpetamiseks

Liikmesriigi diplomaadi selgitusel pole Euroopa Komisjon saanud probleemiga piisavalt aktiivselt tegelda valdkonna õigusaktide puudumise tõttu. Seega pole komisjonil seni ka juriidilist õigust Venemaaga selles küsimuses läbirääkimisi pidada.

Vastav töögrupp, mis koosneb liikmesriikide fütosanitaaria- ja veterinaar-järelevalveteenistuste peadirektoritest, peaks Äripäeva andmetel tegema esmaspäeval otsuse, mis avab komisjonile tee Venemaaga läbirääkimistesse astumiseks.

Sama peadirektorite komisjon moodustas sellenädalasel kohtumisel ka regionaalsed alatöögrupid. Ida-Euroopa alatöögruppi, mis peab keskenduma Venemaaga seotud probleemidele, kuuluvad Taani, Eesti ja Läti. Töögrupile lähedalseisvate isikute arvates pole siiski võimatu, et nimetatud koosseis mängitakse ümber, vältimaks Venemaa võimalikku politiseeritud lähenemist.

Seni peavad ettevõtjad ? Eesti puhul kannatavad hetkel peamiselt kohvi- ja kakaoubade transiidiga tegelevad ettevõtted ? kannatlikult ootama ning lootma, et EL suudab hiljemalt eeloleva aasta aprilliks jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni. Kui 2005. aasta 1. aprilliks ei leia EL ja Venemaa mõlemat rahuldavat lahendust, sulgub ekspordiuks Venemaale mõeldud taimsele kaubale täielikult.

Äripäevaga vestelnud liikmesriigi eksperdi hinnangul on Venemaa seisukohad ning nõudmised põhimõtteliselt samad, mis esitati loomse päritoluga toiduainete ekspordivaidlustes. Taas ei ole ELil piisavalt ühtset ning turvalist sertifikaati, taas on Venemaa arvates vaja täpsemat dokumentatsiooni ning põhjalikumat fütosanitaarkontrolli.

Euroopa Liidus puuduvad taimse päritoluga toodangu kontrolli reguleerivad õigusaktid, kõik on reguleeritud rahvusvahelise taimekonventsiooniga ja kogu valdkond on liikmesriikide pädevuses.

Venemaa veterinaar- ja fütosanitaariajärelevalveteenistuse peadirektori kiri Euroopa Komisjonile andis aga mõista, et senistest rahvusvahelistest mängureeglitest Venemaale ei piisa. Sisuliselt esitati nõue ELi ühtse fütosertifikaadi kasutuselevõtmiseks. Mitteametlikud kohtumised Venemaaga tõid kaebuse, et liikmesriigid ei suuda kontrollida sertifikaatide väljastamist ning et ringleb võltsitud sertifikaate. See tekitas veel ühe idanaabri nõudmise: taimse päritoluga kaup peab läbima kontrolli riigis, kust kaup vahetult Venemaale saabub. Seni ei pidanud transiitriik mingit kontrolli teostama, kogu vastutus kauba fütosanitaarsetele nõuetele vastamise eest lasus riigil, kust kaup pärines.

Venemaa jätkuvalt esile kerkivad nõudmised ELi liikmesriikidele veterinaarse ja fütosanitaarse kontrolli osas sunnivad tahes-tahtmata arutlema teemal, kas idanaabri taotlused on siirad või peituvad nõudmiste taga kaudsemad eesmärgid. Ilmselt on Venemaa nõudmisel mõlemad tahud.

Äripäevale teadaolevalt soovib Venemaa ELis teostavat fütosanitaarset kontrolli tõhustada ühelt poolt seetõttu, et omal napib selleks lihtsalt vahendeid. Venemaa hiljutise avaliku teenistuse reformi tulemusena on vähendatud vastavate inspektorite arvu 50% võrra. Seega ei tule idanaaber kaadri ja ressursside puudumisel lihtsalt toime ning üritab veeretada võimalikult suure osa vastutusest riikidele, mis kaupu ekspordivad.

Teadaolevalt oli Venemaa juba varem kehtestanud Hollandi lõikelillede ekspordi keelu. Hollandist oli pärit ka Eesti kaudu Venemaale jõudnud lõikelillepartii, mis kandis haigust franklinella occidentalis. Selle tagajärjel kehtestas Venemaa augustikuus ilma mingi eelhoiatuseta kohe keelu kõigile Eestist Venemaale siirduvatele taimsetele kaupadele. Hollandi puhul jäi kehtima keeld vaid lõikelillede osas, täielik keeld kehtestati alles sel kolmapäeval.

Valdav osa Eestist Venemaale liikuvatest taimsetest kaupadest on transiit. See ning Venemaa mitmesugused ponnistused Eestilt transiiditurgu üle lüüa võimaldab näha Venemaa soovi kahjustada ekspordikeeluga otseselt Eesti huve, teades hästi, kui oluline on idasuunaline transiitkaubandus meie majandusele. Kuivõrd transiiditurul ületab hetkel teenuse pakkumine nõudlust, on turult tõrjutud ettevõtetel üsna raske sinna tagasi pääseda.

Euroopa Komisjoni partnerina peatselt Venemaaga läbirääkimisi alustava töögrupi koosseis ? Taani, Eesti, Läti ? pole seega ehk kõige õnnestunum, sest mitte miski ei takista Venemaa politiseeritud lähenemist ning huvide ristumist niisuguse koosseisuga töögrupi suhtes. Parim lahendus oleks töögrupi täiendamine mõne Euroopa Liidu suurriigiga, mis omaks Venemaa silmis kaalu ning aitaks vältida võimalikku politiseeritud lähenemist.

Kui Venemaa jätkab Eesti kaudu eksporditava taimse toodangu boikotti, siis on reaalne 700?1000 töökoha kadumine.

Augusti keskpaigast ei lase Venemaa üle piiri Eestist pärit või Eesti kaudu veetavat ELi või kolmandatest maadest tulevat fütosanitaarkontrollile alluvat kaupa, mida on kokku 500 nimetust.

?Probleem on terav,? möönis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder. ?Kui must stsenaarium jätkub, on ettevõtjad sunnitud kaotama 700?1000 töökohta.?

Nurmiko Hulgi OÜ tegevjuhi Mart Ungersoni sõnul olid nemad enne piiri sulgumist jõudmas kokkuleppele oma lillede müügis Venemaale. Neil oli plaanis alustada kevadel suvelillede ja tulpide müüki.

Nüüd ei saa sellest asja, sest keegi ei tea, kui kaua niisugune olukord piiril veel kestab, märkis Ungerson.

Kohvi ja maitseainete tootjat Paulig Balticut ei ole Venemaa boikott seni puudutanud, sest hermeetiliselt pakendatud ürdid ja maitseained, vaakumpakendis ja hermeetilistes purkides röstitud kohv kuuluvad Venemaale sisseveol fütosanitaarsele inspektsioonile piiri ületamise punktis ja saabumispunktis, kuid karantiini fütosanitaardokumente nendele toodetele ei nõuta, selgitas ASi Paulig Baltic juhatuse esimees Tiit Nuudi.

Seetõttu ei ole Paulig oma toodete ekspordil Venemaale seni probleeme kogenud ega mingit kahju kannatanud, kinnitas Nuudi.

Autor: Marko Saaret