• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    DVD regioonitähis kaotab tähtsust

    Regioonikoodide algne eesmärk oli piirata seda, millistes riikides saab teatud DVD-plaati vaadata. Ideaalis pidi süsteem tagama selle, et konkreetses riigis on müügil ainult selle regiooni koodiga varustatud DVD-seadmed ning filmid.
    Et filmi õnnestuks vaadata, peavad nii DVD-plaadil kui ka DVD-seadmes olevad koodid kattuma. Koodide erinedes ei ole võimalik filmi vaadata.
    DVD-standardi väljatöötamises osalesid nii filmitöösturid kui ka suuremad seadmete valmistajad. Regioonikoodi kasutamist nõudsid just filmitööstused, et saada kontrolli selle üle, mis ajal filmid maailma eri nurkades DVD-turule jõuavad. Tihti on Eestis kinodes jooksvat filmi võimalik juba mõnes riigis DVD-plaadil osta. Koodi mõte oligi kaitsta kohalikke filmileviettevõtteid. Sooviti vältida seda, et inimesed jätavad kinno minemata ja vaatavad uusi filme DVD-lt.
    Esimeste arvutisse mõeldud DVD-seadmete müüki tulekust ei läinud palju aega mööda, kui koostati tarkvara, mis laseb seadme regioonikoodi muuta.
    Praegu poodides müügil olevatest DVD-seadmetest on umbes veerand kuni kolmandik regioonivabad, st nendega saab vaadata kõikide regioonide DVD-plaate.
    Ka on müügil DVD-seadmeid, millel on garantiiremondi korras võimalik regioonipiirang kõrvaldada. Sellisest võimalusest rääkisid nii OnOffi kui ka PlussMiinus Elektroonika kaupluse müügimehed.
    Osa DVD-seadmete jaoks võib regioonikoodi eemaldamise õpetuse ka internetist leida. Muudatuse ise ära tehes hoiab kokku umbes 200kroonise teenustasu, aga oma seadet muutes kaob selle garantii.
    Alguses sõdis filmitööstus tugevalt regioonikoodist vabastamise tarkvara ja regioonivabade seadmete vastu, nüüdseks on aga nad maha rahunenud. Üleilmastumise ning piiride kadumise tõttu on tuuleveskitega võitlemine oma mõtte kaotanud. Sajad internetipoed müüvad oma klientidele hea meelega ?vale? regiooni plaate. Inimesed reisivad palju ja tihti ostavad ka reisilt kaasa teises riigis kasutamiseks mõeldud DVD-plaate.
    Eesti regioonikuuluvus on eriti segane. Teoreetiliselt peaksime kuuluma viiendasse regiooni, kuna oleme endine Nõukogude Liidu vabariik, tegelikult oleme aga hetkel teises regioonis tänu Euroopa Liidule.
    Kakskeelse elanikonna tõttu on meil müügil mõlema regiooni plaate, suuremates poodides ja videolaenutuses domineerivad siiski 2. regiooni seadmed ja plaadid.
    Autor: Alar Pardla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
NFT – kuum plokiahela trend – saab oma ETFi
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
Volkswageni autotarkvaraettevõte muudab oma äristrateegiat Eestis
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Madis Toomsalu võimalikust kriisist kinnisvaras: juba tasub karta
„Juba tasub karta,“ ütles LHV Grupi juht Madis Toomsalu kinnisvaraturult terendavaid kriisimärke hinnates. Eelmine kinnisvarakriis tema sõnul küll ei kordu, kuid märke uue krahhini viivast on turul küll.
„Juba tasub karta,“ ütles LHV Grupi juht Madis Toomsalu kinnisvaraturult terendavaid kriisimärke hinnates. Eelmine kinnisvarakriis tema sõnul küll ei kordu, kuid märke uue krahhini viivast on turul küll.