• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
Regioonikoodide algne eesmärk oli piirata seda, millistes riikides saab teatud DVD-plaati vaadata. Ideaalis pidi süsteem tagama selle, et konkreetses riigis on müügil ainult selle regiooni koodiga varustatud DVD-seadmed ning filmid.
Et filmi õnnestuks vaadata, peavad nii DVD-plaadil kui ka DVD-seadmes olevad koodid kattuma. Koodide erinedes ei ole võimalik filmi vaadata.
DVD-standardi väljatöötamises osalesid nii filmitöösturid kui ka suuremad seadmete valmistajad. Regioonikoodi kasutamist nõudsid just filmitööstused, et saada kontrolli selle üle, mis ajal filmid maailma eri nurkades DVD-turule jõuavad. Tihti on Eestis kinodes jooksvat filmi võimalik juba mõnes riigis DVD-plaadil osta. Koodi mõte oligi kaitsta kohalikke filmileviettevõtteid. Sooviti vältida seda, et inimesed jätavad kinno minemata ja vaatavad uusi filme DVD-lt.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele