• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Balti ja Põhjala riigid energiavalikute ees

    ?Esindame 11 riiki, mis pole eraldi suured ega tugevad, kuid õppides tundma üksteise mitmekesiseid kogemusi, oleme ELis arvestatav jõud, mis suudab ELi energiapoliitikat mõjutada,? ütles Hollandi parlamendi liige Jean Eigeman Norra parlamendis peetud konverentsil.
    Nii Läänemere piirkonna kui ka kogu ELi elektriturg seisab suurte muutuste lävel. Kyoto leppest tulenevalt algab tuleval aastal CO2 heitmetega kauplemine, mis seab piiranguid uute jõujaamade ehitamisele ja nõuab keskkonnasõbralikumate, kuid märksa kallimate tehnoloogiate kasutamist. Ebalev on suhtumine tuumaenergiasse, kuid kallid taastuvenergiaallikad seda praegu veel täielikult asendada ei suuda, eriti kui kogu ELis kasvab energia defitsiit. Tuleb leida lahendus, kui palju on riigid nõus energiasõltuvuseks Venemaast. Ja kuidas mõjutab energeetikat turgude järk-järguline avamine, et tagajärjeks ei oleks USAs kogetud elektriülekandesüsteemide kollaps.
    Norra energeetikaminister Thorild Widvey ütles, et Põhjamaade aastatepikkune koostöö ja ühise energiaturu kujunemine on aidanud ressursse paremini kasutada. Puuduseks nimetas ta liigset sõltuvust hüdroenergeetikast, mille stabiilsust mõjutab tugevalt sademete hulk. Et tootmisallikaid mitmekesistada, püüab suurte gaasivarudega Norra välja töötada gaasil põhinevaid ökonoomseid kütte- ja elektrijaamu.
    Norrast hoopis erineva lahenduse on valinud Soome, mis otsustas 2002. aastal panuse teha tuumaenergeetika jätkamisele ja viienda tuumareaktori ehitamisele. Soome parlamendi liige Heidi Hautala ütles, et selle kasuks sundis otsustama rasketööstuse konkurentsivõime säilitamine ning CO2 heitmete vähendamise nõue. Soomega analoogse valiku ees on Leedu. ELi nõudel on Leedu kohustunud sulgema Ignalina 1. tuumareaktori juba tuleval aastal ja 2. aastal 2009. Need annavad kuni 70% Leedu elektrist ja nende sulgemise tulemusena võib Leedu muutuda energia importijast eksportijaks.
    Leedu parlamendi liige Birute Vesaiute ütles foorumil, et Leedu, mis sõltub juba suuresti Vene naftast ja gaasist, satub Ignalina sulgemise järel Venemaast veelgi suuremasse energiasõltuvusse. Tema sõnul ei tohiks Leedu mingil juhul loobuda tuumaenergeetika kogemusest ja ta kutsus Balti riike koostööle uue tuumajaama kavandamisel ja investeerimisel. ?See nõuab suurt raha, kuid lõppkokkuvõttes oleks soodne kõigile,? toonitas ta.
    Ignalina reaktorite sulgemise pärast on mures ka Läti, mis impordib kolmandiku vajaminevast elektrist Leedust, Eestist ja Venemaalt. Läti majandusministeeriumi energeetikaosakonna asedirektor Ansis Teteris ütles, et Läti kaalub uue elektrijaama ehitamist, mis ei oleks mitte Vene gaasil, vaid söel. Läti loodab seal Leedu osalust.
    Läti ja Leeduga võrreldes on Eesti praegu suhteliselt heas seisus, aga ainult aastani 2012, kui lõpeb ELilt saadud üleminekuperiood. ?Pikemas perspektiivis on Balti riikidel valida, kas suurendada sõltuvust Venemaast või teha koostööd investeeringute ja elektritarnete alal,? ütles Eesti Energia juhatuse liige Lembit Vali. Samuti on kolme riigi energiafirmadel raske ükshaaval konkureerida Saksa E.ONiga või Vene UESiga, mis pealegi jääb veel tükiks ajaks riigiettevõtteks.
    Senistele kogemustele tuginedes ei näinud Vali aga erilist tulevikku Balti riikide energiafirmade koostööl ja poliitilist toetust sellele, viidates muu hulgas Eesti Energia pakkumise tühistamisele Leedus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.