• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tonnide viisi salapiiritust voolas Venemaalt voolikut mööda Eestisse

    Möödunud reede pärastlõunal sisenesid maksu- ja tolliameti ametnikud Narva veehoidla äärsesse suvilakompleksi, kus ühe suvila garaa?i tuli jääkaanega kaetud Narva veehoidlast voolik, milles voolas puhas piiritus. Praeguseks on maksuamet koos piirivalveametiga tuvastanud enam kui kilomeetri pikkuse vooliku, mis viib välja teisele poole euroliidu piiri Venemaale.
    Maksuameti teatel on selline piirituse salakaubaviis erakordne ja esmakordne.
    Venemaa poolele olid salapiiritusega äritsejad üles seadnud pumba ning piirituse üle piiri pumpamine toimus mitu korda päevas tsüklite kaupa. Piirituse võttis Eesti-poolse suvila garaa?is vastu pealtnäha tavaline sõiduauto Opel, mis oli ümber ehitatud enam kui tonnise mahutavusega piiritusetsisterniks.
    Esmalt toimetati piiritus Narvas asuvasse vahelattu.
    Lõuna ringkonnaprokurör Ruti Kilgi sõnul on praegu kindlakstegemisel, kuhu salapiiritust edasi müüdi. ?Voolikut hakati kasutama novembri lõpus. Selle aja jooksul jõudis Eestisse üsna suur kogus salapiiritust, koguste täpsustamine praegu käib,? ütles ta.
    Maksu- ja tolliameti uurimisosakond alustas juhtumi kohta kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb vastutust käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses. Karistus sellise kuriteo eest on rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus.
    Kriminaalmenetluse raames andis Narva linnakohus prokurörile loa vahistada salapiirituse Eestisse smugeldamise peaorganiseerija ? Narvas elav 1961. aastal sündinud mees ? ning kaks nn musta töö tegijast kohaliku noormeest.
    Liitri absoluutalkoholi aktsiisimaks on 145 krooni ehk tonni salapiirituse pealt võib ainuüksi aktsiisimaksult kokku hoida ligi 140 000 krooni. Viina saab liitrist piiritusest 2,5 liitrit.
    Eesti alkoholitööstus vajab päevas umbes 12 000 tonni piiritust. Eesti alkoholitööstusi ühendava Viina Liidu juht Aleksander Skoblov sõnas, et tööstused ei pea küll aru andma, kelle käest nad piiritust ostavad, kuid vaevalt et Venemaalt voolikut pidi Eestisse saabunud piiritus on jõudnud legaalsetesse alkoholitööstustesse. ?Mõned aastad tagasi oleks see võib-olla isegi mõeldav olnud,? ütles Skoblov. ?Tänapäeval ei riskiks keegi oma tehase kinnipanemisega sellisel viisil Eestisse toodud piiritust ostes.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.