Konkurentsieelise tagab tarkvara kulu ja tulu tasakaal

Enamik ettevõtteid kasutab paralleelselt mitut tarkvaraprogrammi. Kõige sagedamini on kasutusel erinevad tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogrammid, mis muudavad suhtluse kiiremaks ja on abiks erineva info haldamisel. Paljudes ettevõtetes on kasutusel veel ka erinevad ärilahendused ja tugisüsteemid. Lisaks arvukatele põhifunktsioonidele hõlmavad need häälestatud rakendusi ja elemente, mis muudavad lehandused kasutajakeskseks, turvaliseks, töökindlaks ja teiste rakendustega ühilduvaks.

Eelnevat arvestades võib ettevõtja küsida ? miks peaksin oma jõududega tegema mehaanikutööd, paigutama piltlikult öeldes mutrid ja kruvid õigetesse kohtadesse, kui seda on minu eest teinud juba keegi teine ning pisiasjad saab viia vajadustega vastavusse läbi kiire häälestamise? Ega ei peagi.

Nii keskendub Microsoft innovatiivsete lahenduste väljatöötamisel rollidele, mida tarkvara täidab, olgu see siis vahend isikliku tootlikkuse tõstmiseks, koostööks, veebi- või kliendisuhete süsteemi halduseks vms. Seejuures on oluline, et tarkvara väärtus oleks tasakaalus selle kasutamisega seotud kulutustega. Hinnata tuleb tarkvara koguomamiskulu lahenduse planeeritava eluea jooksul ehk TCOd (inglise keeles Total Cost of Ownership).

Eri analüüsid on kinnitanud, et tarkvara soetamiseks kulunud ressurss võib moodustada vaid seitse-kaheksa protsenti lahenduse koguomamiskulust ning personalikulud nagu koolitus, hooldus, tugiteenus moodustavad süsteemi kogumaksumusest 50?70%.

Võrreldes Linuxit ja Windowsi, on sõltumatud uuringud ? Forrester Research (2004) ? viidanud, et nii mõnelgi puhul võib avatud lähtekoodiga tarkvara kogukulu olla suurem, koguni 5?20% võrra. Näiteks peavad vaba tarkvara juurutada soovivad ettevõtted pühendama ettevalmistustele ja planeerimisele sageli rohkem aega kui kommertslahenduste puhul. Samuti on suuremad koolitussummad.

Lisaks viitab Forresteri uuring asjaolule, mis jääb vaba tarkvara eelistest rääkides esiti märkamata ? ka avatud lähtekoodiga tarkvara tootjad kasutavad litsentsilepinguid ning lepingutes sätestatud tingimused põhinevad tavaliselt sellel, kas klient muudab lähtekoodi. Mõned tootjad kirjutavad lepingutesse, et lähtekoodi muutmisel peab seda teinud ettevõte neid muudatusi jagama vabavara kommuuniga.

Kuid kas siis pole ettevõte sunnitud avalikustama oma strateegilise eelise või isegi konkurentsieelise? Samuti on litsentsilepingutes tihti kirjas, et koodi muutmisel läheb vastutus kliendile. See tähendab, et oluliste vigade ilmnemisel ei garanteeri tootja tuge ja klient on ise vastutav lahenduse leidmise eest.

Tarkvara koguomamiskulu TCO hindamisel tuleb arvestada lahenduste jätkusuutlikkusega. Samuti uurige, mida on selle tarkvara kohta öelda teistel ettevõtetel. Tuntud firmade tarkvara puhul on hirm, et täna kasutatav lahendus võetakse homme aktiivselt täiendatavate tarkvarade nimekirjast maha, enamasti alusetu. Microsoft arendab tarkvara kooskõlas maailmas levinud avatud standarditega, mille olulisimaks eeliseks on parem ühilduvus ja seda nii tootja enda lahenduste (vanadest uusimateni) kui ka teiste tootjate tarkvarade vahel.

Väga lihtsustatult võiks öelda, et avatud standardid laiendavad tarkvarasüsteemi kasutust mitmekordselt. Uute lahenduste kasutuselevõtuks ei pea asendama süsteemi terviklikult, piisab erinevate komponentide lisamisest juba olemasolevale platvormile.

Pole universaalset meetodit tootmaks tarkvara, mis sobiks kõigile. Astumaks sammuke lähemale tarkvarale, mis asutusele sobib, peab juhtkond mõistma, mis rolli tarkvara täidab ehk mis on ootused tarkvara suhtes.q

Autor: Arne Kaasik