Koolitusfirma korraldab toetusraha toel erialakursusi

30 tööta inimest sai koolitust Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel. Ümmarguselt 6,1 miljonit krooni maksma minevast pea 1,5aastasest koolitusprojektist finantseerib ESF 80 protsenti, selgitas koolituse projektijuht Signe Teder. Lisaks toetab projekti Eesti tööhõiveprogramm.

Tederi sõnul saadi idee sellise koolituse korraldamiseks Vaata Maailma koolitusprojektis osalenud Elionilt, kelle kõnekeskus registreeris kursusel osaleda soovijad.

?Selgus, et keegi ei koolita klienditeenindajaid, enamikul on tootekesksed koolitused,? rääkis Teder.

Enne kui meetme 1.3 taotlusvoor tänavu juulis avati, tuli BCSil teha mitme kuu jooksul põhjalikku eeltööd, kirjeldas Teder. Nimetatud meetmest toetuse saamiseks on oluline, et selles osaleks avalik sektor. Avalik sektor saadi projekti Raplamaa, Harjumaa ja Tallinna tööhõivebüroo näol. Erasektorist andsid potentsiaalsete tööandjatena oma soovituse neli suurt firmat: Ekspress Hotline, Elion, Baltcom Eesti ja Transcom Eesti.

Esimeses grupis koolituse läbinutele tegid kõnekeskust omavad firmad tööpakkumised ja esimesed inimesed lõpetanutest on juba tööle asunud.

Kokku on projekti raames võimalik 330 töötul omandada kõnekeskuse klienditeenindaja tööoskused.

?Selliste oskustega inimeste järele, nagu tulevad meie kursustelt, on kõnekeskust omavatel firmadel vajadus, sest nii olemasolevad kui ka loodavad kõnekeskused vajavad pidevalt uusi töötajaid,? märkis Teder. ?Sellist koolitust aga ei paku keegi teine peale BCS Koolituse.?

Tederi sõnul tahavad nad oma projektiga täita kaht eesmärki ? käivitada kõnekeskuse klienditeenindaja regulaarse koolituse ja valmistada sel erialal ette 330 inimest.

Müügimeistrite AS võttis tööle ühe esimese kõnekeskuse klienditeenindaja kursuse lõpetanu ja ettevõtte müügidirektori Tanel Tammemäe sõnul on see inimene seni hästi hakkama saanud.

?35?55aastased naised on kõige parem telefonimüüjate kontingent,? selgitas Tammemäe. Kuna BCS Koolituse kursustel koolitatakse peamiselt just sellises eas naisterahvaid ning koolituse sisu haakub firma igapäevase tööga, on Müügimeistritel huvi igalt kursuselt kaks-kolm inimest tööle saada. Telefonimüügi alal on kaadrivoolavus suur, mistõttu on personalivajadus pidev.

Tööturuameti Euroopa Sotsiaalfondi osakonna nõuniku Kadri Jäätma sõnul on meetme 1.3. ?Võrdsed võimalused tööturul? projektitaotlejate hulgas olnud palju koolitusfirmasid, kuid vähe äriühinguid. Esimeses taotlusvoorus sai rahastuse neli koolitusega tegelevat juriidilist isikut, BCS Koolitus oli ainus äriühing.

Projektide rahastamisel ei ole oluline taotleja juriidiline staatus, vaid sihtrühmale suunatud tegevuse kvaliteet ja otstarbekohasus, rääkis Jäätma.

?Paljud projektid langesid hindamisvoorust välja, kuna ei olnud tehniliselt korras: sisaldasid mitteabikõlblikke kulusid, lohakusvigu, arvutusvigu eelarves,? selgitas Jäätma.

Tööturuameti Euroopa Sotsiaalfondi poolt vaadates on Jäätma sõnul olulised need koolitused, mis aitavad töötul ka töökohta leida. Koolitust koolituse pärast ei vaja keegi, kuid täpne koolitusvajadus kasvab välja piirkonna ettevõtjate vajadusest, märkis Jäätma.

Projekti koostades on Jäätma sõnul kõige tähtsam koostöö tööandjatega. Taotlusvooru projektide kirjutamine ei ole ainus võimalus Euroopa Sotsiaalfondi raha abil töötuid koolitada. Koolitusfirmadel on võimalus osaleda juba rahastuse saanud ESF projektide riigihangetes. Koostööd on võimalik teha kohalike tööhõiveametite rakendunud projektidega.

Järgmise taotlusvooru tähtaeg ei ole teada, sest struktuuritoetuste seadus ja sellest tulenevad määrused muutusid.