Universaalsuse stiilinäited nii Ameerikast kui ka Prantsusmaalt

Kui Chrysler 300C Touring mullu kevadel esimest korda Genfi autonäitusele välja pandi, jäi paljudel näitusekülastajatel suu sõna otsese mõttes ammuli. Niivõrd efektset praktilisuse ja stiilsuse sümbioosi polnud keegi varem näinud.

Sama lugu on Peugeot 407ga. Ka tema puhul pole universaalkere mitte üksnes praktilisust tähistav uuendus selles mõttes, et pagasiruumi mahub rohkem kaupa, vaid ka suur samm edasi auto välimuses. Sedaankerega 407 on oma proportsioonidelt rohkem kupeelaadne sõiduk kui sedaan ja jätab külgvaates suhteliselt ebaproportsionaalse mulje. Tal on silmatorkavalt pikk esiosa ja samas suhteliselt lühike tagaosa, kus tagaistmel on keskauto kohta häirivalt vähe ruumi.

Universaalkerega auto on märksa kompaktsem ja tema küljejoon moodustab ühtse terviku. Universaal on sedaanist 87 mm pikem, tagaosa on kõrgem ja selle võrra ka tagaistmel istujatel avarust rohkem.

Chrysler 300C on nähtus omaette. Tema disaini kohta on arvamusi seinast seina ? on neid, kellele see väga meeldib, on neid, kellele see ei meeldi üldse. Maitse asi.

Kindel on aga see, et isegi kui sedaanvariant mõne eriti konservatiivse hingelaadiga kodaniku külmaks jätab, siis universaalkerega versioon paneb isegi kepi najal teed üleva vanamemme autole suu lahti järele vaatama.

Autoomanikule on tähelepanu keskmes olemine kahtlemata meeliülendav ja mõnele suisa hindamatu väärtus. Kuid mitte kuidagi ei saa üle ega ümber ka praktilisusest.

300C Touringu pagasiruum on normaalasendis sedaani omast tervelt 25 protsendi jagu suurem, ulatudes 630 liitrini. Kui istmed alla lasta, on kaubaruumi maht koguni 1602 liitrit, mis on omas klassis üks suurimaid. Eriti huvitav on Touringu tagaluuk, mis avab ühtlasi tükikese katust. See lihtsustab suuremate esemete autosse laadimist veelgi ning on lisaks äärmiselt huvitav disainilahendus.

Mis aga uue Touringu puhul olulisemaks uudiseks, on temale lisanduv nelikvedu. Tuleva aasta alguses saabub müügile 300C Touring AWD versioon, seda kas siis 3,5-liitrise V6 või 5,7-liitrise V8 HEMI mootoriga. Käigukastina tuleb kõikidel nelikveolisel kasutusele sama viieastmeline automaat, mis on kasutusel 5,7-liitrisel HEMI-l. Baasmudel, 2,7-liitrine V6, nelikvedu ette ei näe, hinnad esialgu veel teada pole. Küll aga on teada tavalise Touringu hinnad: alates 560 00 kroonist ehk sedaanversioonist ca 35 00 krooni kallimad.

Proovisõidul on 300C nagu 300C ikka, kui mitte arvestada veelgi suuremat tähelepanu kaaskodanike silmis. Alles on jäänud noodsamad puudused, mis kerkisid esile ka sedaanil ? peaasjalikult Chrysleri neljaastmeline käigukast, mille ülekanne neelab suure osa mootori võimsusest. Maanteel möödasõitu alustades on isegi veerand tuhande hobujõu korral ainsaks võimaluseks gaasipedaal põhjani vajutada ja siis pöörete unnates teise käiguga mööda lennata. Kolmas käik lihtsalt jääb selleks liiga mannetuks. Veider see mõneti küll on, aga tegemist on tüüpilise Chrysleri hädaga, mis jääb ka 300C kummitama seni, kuni teda toodetakse Kanadas asuvas Bramptoni tehases (samas valmib ka tema Ameerika kloon Dodne Magnum).

Õnneks on lootust, et asi paraneb. Oktoobris allkirjastas DaimlerChrysler koostöölepingu Magna-Steyriga Chrysler 300C ja 300C Touringu tootmiseks Austrias.

Esimesed made in Europe versioonid jõuavad müügile tuleva aasta teises kvartalis, diiselmootoriga versioonid näevad ilmavalgust tuleva aasta lõpus.

Loodetavasti hakatakse Austria toodangule paigaldama ka Mercedese käigukaste, nii nagu see juhtus näiteks sealsamas toodetava Jeep Grand Cherokeega. Esialgu on see aga vaid puhas oletus.

Nagu Peugeot 307 SW puhul, on ka 407 SW leivanumbriks suur katuseaken, mida õigupoolest nimetatakse klaaskatuseks. Sisuliselt see nii ongi, sest katuseklaas ulatub auto esiklaasist kuni tagaukse tagumise servani. Juhile sellest aknast suurt rõõmu ei ole, sest rooli taga olles ei ole just palju aega taevasse vahtida. Küll aga rõõmustab see neid, kes istuvad tagaistmel, eriti lapsi. Kui selline võimalus juba baasvarustuses kaasa antakse, siis miks ka mitte.

Igatahes selge on see, et praktilisuses 407 SW-le etteheiteid teha oleks ilmne ülekohus. Pagasiruum mahutab normaalasendis 605 liitrit ning lihtsa liigutusega on võimalik kaasreisija istme seljatugi alla lasta. Enam kui kahemeetriste esemete vedu pole pärast seda mingi probleem. Kui auto on parklas tagaosaga vastu seina või teise auto ees ning tagaluuk ei mahu lahti tulema, saab asjad autosse ära mahutada tagaakna kaudu. Väike nupuvajutus ja klaas tõuseb üles. Leidlikke ja praktilisi lahendusi leiab autost veelgi, kas või rohkete pudelihoidjate ja panipaikade, jahutusega kindalaeka, suusaluugi vms näol. Praktiline on ka auto baasvarustus, kuhu kuuluvad kliimaseade, CD-stereo, ASR veojõukontroll, stabiilsuskontroll CDS, pardakompuuter jne, jne.

Arusaadavalt pole võimalik anda mingit hinnangut auto vastupidavusele meie teedel, küll aga võib julgelt öelda, et uue Peugeot 407 sõiduomadused on tipptasemel. Hoolimata sellest, et tegemist on universaalkerega autoga, pole tal kosta taga kõlakojana võimenduvat rehvimüra, mootorimürast rääkimata. Juhitavus on tipptasemel, nagu ka vedrustus. Piisavalt jäik, et end kindlalt tunda, samas piisavalt pehme, et tee ebatasasusi siluda. Kokkuvõtlikult ? üle ootuste sümpaatne auto.

Ainus, mis seda positiivset hinnangut kahandab, on auto baashind. Rohke baasvarustuse tõttu ei ole võimalik teda odavamalt kui 310 000 krooni eest mitte kuidagi osta. Sedaankerega versioonist on ta kallim 30 000 krooni ning kui soovitakse veel diiselmootorit, siis ulatub hind vähemalt 360 000 kroonini. Tippmudelite hinnad küünivad poole miljoni lähedale: 3-liitrise V6 mootori ja Tiptronicu käigukastiga mudel maksab 489 900 krooni. Tõsi ta on, et selle hinna sees on lisaks kõigele muule ka juba elektriliselt reguleeritav vedrustus.

Kui võrrelda teisi universaalkerega keskautosid ja nende baasvarustust, siis tegelikult ei ole Peugeot?l mitte midagi häbeneda. Universaalsete keskautode hinnad jäävadki enamasti teisele poole 300 000 piiri.