- OMX Baltic0,32%300,98
- OMX Riga0,19%894,68
- OMX Tallinn0,21%2 073,02
- OMX Vilnius0,53%1 208,81
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,29%8 797,27
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,32%300,98
- OMX Riga0,19%894,68
- OMX Tallinn0,21%2 073,02
- OMX Vilnius0,53%1 208,81
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,29%8 797,27
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusministeeriumi kommentaar: Jooksevkonto defitsiit vähenes oodatult
Jooksevkonto defitsiit taandus 2004. a III kvartalis teise kvartaliga võrreldes ligikaudu poole võrra, mis oli ka oodatud, teatas majandusministeerium.
Jooksevkonto defitsiit jäi madalamaks ka eelmise aasta kolmanda kvartali tasemest. Puudujääk moodustas 9,2 protsenti oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKPst). Defitsiidi vähenemine eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tulenes peamiselt tulude bilansi puudujäägi langusest.
Kolme kvartali kokkuvõttes moodustas jooksevkonto puudujääk 13,2 protsenti SKPst, võrrelduna 12,1 protsendiga eelmisel aastal samal perioodil. 2004. aasta kokkuvõttes ületab jooksevkonto defitsiit vaid vähesel määral 13 protsendi taset. Puudujääk peaks hakkama alanema järgnevatel aastatel seoses kaubandusbilansi teatud tasakaalustumisega.
Kaubandusbilansi puudujääk ulatus kolmandas kvartalis 19,0 protsendini prognoositavast SKPst. Kaupade eksport kasvas vaadeldaval perioodil 24,6 protsenti ja import 23,0 protsenti. Väliskaubanduse kiiret kasvu toetas elektroonikatööstuse tootmismahu kasv. Nii ekspordis kui impordis on kasvanud masinate ja seadmete ning transpordivahendite osakaal.
Teenuste bilansi ülejäägi suurenemine 11,9 protsendini prognoositavast SKPst tulenes peamiselt reisiteenuste ekspordi kasvust ja impordi vähenemisest ning kasutusrendi ja mitmesuguste äriteenuste impordi vähenemisest.
Transpordisektoris kasvas märgatavalt kaubaveoteenuste import.
Tulude bilansi negatiivse saldo vähenemise kolmandas kvartalis põhjustas Eesti residentide otseinvesteeringutelt saadud tulude kasv 81,6 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, mis täies mahus reinvesteeriti.
Otseste välisinvesteeringute netosissevool osutus kolmandas kvartalis oodatust tagasihoidlikumaks, ulatudes vaid 0,55 miljardi kroonini. See oli suures osas põhjustatud Eesti residentide investeeringutest välisriikide kinnisvarasektorisse. 2004. aasta kokkuvõttes jääb välismaiste otseinvesteeringute netovoog väiksemaks eelmise aasta tasemest 10,4 miljardist kroonist tänu suurprojektide mõju vähenemisele.
Otseinvesteeringute sissevoolust moodustas 94 protsenti reinvesteeritud tulu, aktsiakapitali suunati raha vaid 0,5 miljardit krooni. Võlgnevust mittetekitava kapitali suhe jooksevkonto defitsiiti oli negatiivne ning tulenes lisaks eelnevalt mainitud otseinvesteeringute väljavoolule ka Eesti portfellinvestorite rahapaigutustest välisriikide omandiväärtpaberitesse.
Muude investeeringute mahukas sissevool 6,1 miljardi krooni ulatuses oli peamiselt tingitud kommertspankade tegevusest kodumaise laenunõudluse rahastamisel. Vähendati nõudeid välisresidentide vastu ning väljastati suures ulatuses rahaturu võlainstrumente. Kodumaise laenunõudluse püsimine senisel tasemel nõuab välisraha sissevoolu jätkumist, seda peamiselt muude investeeringute näol.
Eesti majanduse usaldusväärsuse kasv tulenevalt EL liikmelisusest ning jõudsatest sammudest euro kasutuselevõtu suunas, millele reageerisid ka reitinguagentuurid riigireitingute tõstmise näol, suurendab jätkuvalt Eesti atraktiivsust välisinvesteeringute sihtriigina.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele