Majandusministeeriumi kommentaar: Jooksevkonto defitsiit vähenes oodatult

Teenuste bilansi ülejäägi suurenemine 11,9 protsendini prognoositavast SKPst tulenes peamiselt reisiteenuste ekspordi kasvust ja impordi vähenemisest ning kasutusrendi ja mitmesuguste äriteenuste impordi vähenemisest.

Transpordisektoris kasvas märgatavalt kaubaveoteenuste import.

Tulude bilansi negatiivse saldo vähenemise kolmandas kvartalis põhjustas Eesti residentide otseinvesteeringutelt saadud tulude kasv 81,6 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, mis täies mahus reinvesteeriti.

Otseste välisinvesteeringute netosissevool osutus kolmandas kvartalis oodatust tagasihoidlikumaks, ulatudes vaid 0,55 miljardi kroonini. See oli suures osas põhjustatud Eesti residentide investeeringutest välisriikide kinnisvarasektorisse. 2004. aasta kokkuvõttes jääb välismaiste otseinvesteeringute netovoog väiksemaks eelmise aasta tasemest 10,4 miljardist kroonist tänu suurprojektide mõju vähenemisele.

Otseinvesteeringute sissevoolust moodustas 94 protsenti reinvesteeritud tulu, aktsiakapitali suunati raha vaid 0,5 miljardit krooni. Võlgnevust mittetekitava kapitali suhe jooksevkonto defitsiiti oli negatiivne ning tulenes lisaks eelnevalt mainitud otseinvesteeringute väljavoolule ka Eesti portfellinvestorite rahapaigutustest välisriikide omandiväärtpaberitesse.

Muude investeeringute mahukas sissevool 6,1 miljardi krooni ulatuses oli peamiselt tingitud kommertspankade tegevusest kodumaise laenunõudluse rahastamisel. Vähendati nõudeid välisresidentide vastu ning väljastati suures ulatuses rahaturu võlainstrumente. Kodumaise laenunõudluse püsimine senisel tasemel nõuab välisraha sissevoolu jätkumist, seda peamiselt muude investeeringute näol.

Eesti majanduse usaldusväärsuse kasv tulenevalt EL liikmelisusest ning jõudsatest sammudest euro kasutuselevõtu suunas, millele reageerisid ka reitinguagentuurid riigireitingute tõstmise näol, suurendab jätkuvalt Eesti atraktiivsust välisinvesteeringute sihtriigina.