Helsingi eeskujul hakati Eesti esimese tänavakütteprojektina kütma Viru Keskuse esist jalakäijate ala.
Tänavaküte on rajatud linna kaugkütte baasil, soojus saadakse Tallinna Kütte soojusvõrgust, teatas ASi Tallinna Küte esindaja.
Tänavakütte jaoks on kõnniteekivide alla rajatud peen torustik. 750 m2 suurust kõnniteed küttev süsteem on arvutist jälgitav, vastavalt välisõhutemperatuurile lülitub küte automaatselt sisse-välja. Süsteem võimaldab sulatada 3 cm värsket lund tunnis. Otstarbekas on hoida teepind sulana kuni 12 miinuskraadini, külmemate kraadide korral on energiakulu liialt suur ning lumesaju tõenäosus väike.
Köetava kõnnitee suurim eelis on turvalisus: kõnnitee pole talvel libe ega jalakäijatele ohtlik. Oluline on ka puhtus: kõnniteed pole vaja liivatada, ümbruse õhk on puhtam, kuna vähem on liivatolmu, jalakäijad ei kanna hoonesse pori. Vähenevad tänavakoristuskulutused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitustöid teostanud SRV projektijuht Kristo Peenra ütles pressiteate vahendusel, et SRV jaoks on tänavaküte esmakordne katsetus, mujal maailmas pole vedeliku kasutamises tänavate kütmiseks midagi uut.
Helsingi Energia rahvusvaheliste teenuste juht Turo Eklund ütles, et Helsingis köetakse tänavaid alates 1998. aastast. ?Kütame kolme suuremat piirkonda ? autode ja jalakäijate rohket ostutänavat Pohjoinen Esplanadi, munakivisillutisega Sofiankatu ja Aleksanterinkatu,? märkis ta. Tänavakütet soovivad Helsingis enim kaubamajade ja poodide omanikud, kuid aina rohkem tunnevad huvi ka tänava-äärsed kortermajad. Tänavate kütmine on odavam kui liivatamine. Helsingi Energia uusimaks kliendiks on ?Kamppi keskus?, kellega mõne nädala eest kirjutati alla leping. Läbirääkimised käivad ka paari jalakäijate tänava üle, samuti on kõne all mõned eraprojektid.
Lisaks Soomele kütavad tänavaid ka teised põhjamaad, USA, Kanada ja Jaapan. Tallinna Kütte andmetel on Viru Keskuse esise tänavakütte puhul tegemist Ida-Euroopa esimese kaugküttel baseeruva tänavakütteprojektiga.
Tallinna Küte soovitab teistelgi ettevõtetel koristustööde lihtsustamiseks ja külastajate elu mugavdamiseks kaaluda tänavakütte rajamist. ?Tallinnas võiks Helsingi eeskujul ka suuremaid tänavapindu kütta, miks mitte kogu Harju tänavat või Raekoja platsi. Tehniliselt suudaksime seda teostada,? kinnitab Tallinna Kütte võrgudirektor Olaf Saar.