• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasumi sundjagamise idee põrus läbi

    Tõime justiitsministeeriumi ja ettevõtjate ühe tõsisema tüliõuna ? äriseadustiku muudatuseelnõu sätte, mille jõustumisel pidanuks aktsiaseltsid jagama iga aasta vähemalt poole kasumist dividendidena aktsionäridele, laiema avalikkuse ette maikuus. Toimetust ei suutnud justiitsministeerium veenda enda ideed toetama. Väikese hulga vähemusaktsionäride huve ei saa seada esiplaanile, kui kaalul on kogu majanduskliima halvenemine, ning mõne väikeaktsionäre ahistanud firma pärast ei tohi karistada kõiki aktsiaseltse. Sellest sai toimetuse juhtkirjaline seisukoht.
    Dividendide sundjagamine oleks takistanud aktsiaseltsidel oma tegevust planeerida pikemaks ajaks kui aasta ning hädavajalike investeeringute tegemiseks tulnuks neil laenu võtta ka siis, kui enne dividende saanuks nad hakkama pangauksi kulutamata.
    Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp nimetas seda samal päeval ilmunud toimetuse artiklis räigeks jõuliseks ettekirjutuseks. Estonian Airi juhatuse esimehe Erki Urva sõnul tähendas see taandumist senisest investeeringute tulumaksust vabastamise poliitikast.
    See, et enamiku küsitletud ettevõtjate ? mõne üksiku erandiga, näiteks LHV omanik Rain Lõhmus toetas justiitsministeeriumi seisukohta ? ning kaubandus-tööstuskoja seisukohad langesid ühte meie arvamusega, andis toimetusele kindlust ? oleme õigel teel. Paar päeva hiljem avaldasime ka Erki Urva kolumni, kus ta põhjalikult selgitas sunddividendide ettevõtjavaenulikkust.
    Justiitsministeerium reageeris väga kiiresti toimetuse artiklile ja juhtkirjale ning Erki Urva loole ? 25. mai lehes ilmus kantsler Priidu Pärna kolumn. Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov kiitis tol hommikul toimetuse koosolekul Pärna kolumnit. ?Väga mõjuv,? ütles ta lõpuks, ?võib-olla kiirustasime me seekord oma seisukoha väljaütlemisega. Oleks pidanud veel arutama.?
    Arutasime. Oma seisukohta me siiski revideerima ei hakanud. Pärna rõhus vähemusaktsionäri õigusele teenida oma osaluselt tulu, kuid ei pööranud tähelepanu sellele, mida tähendab sunddividendide seadustamine majandusele tervikuna.
    Oktoobris tuli kaubandus-tööstuskoda välja oma kompromissiga. Kompromiss tähendanuks meie jaoks ikkagi vaba ettevõtluse põhimõttest taganemist ja me ei saanud seda toetada. Üritasime 27. oktoobri juhtkirjaga veel kord justiitsministeeriumi mõjutada. Kuid kõnealuse seadusesätte saatus paistis olevat otsustatud ? Vaher kiirustas äriseadustiku muudatuste saatmisega valitsusse. Sealt edasi oleks eelnõu teekond kulgenud sujuvalt läbi Toompea ja Kadrioru Riigi Teatajasse ning seaduse jõu saanuks see 2006.
    Toimetuse seisukohta asus toetama ka Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprofessori Juhan Teder, kelle vastav artikkel pidi ilmuma 3. novembril. Lugu oli juba küljendatud, kui tuli uudis, mis tegi selle avaldamise mõttetuks. Justiitsminister loobus kasumi sundjagamise ideest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.