Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läbi saab Res Publica langemise aasta
Uuringufirma Emor läbiviidavad regulaarsed erakondade populaarsusuuringud näitavad tänavu Keskerakonna, Rahvaliidu ja eriti Res Publica suurt langust.
Reformierakonna aseesimees Meelis Atoneni toob Res Publica langusele kaks põhjust.
?Esiteks kütsid nad enne valimisi ootused liiga üles, nii polnud võimalik ju oodatut pakkuda. See on sama kui lubada igavest valget lund ? nii lihtsalt ei ole,? loetleb Atonen. ?Ja teine põhjus on lootus manipuleerimise ja kampaaniaga masse mõjutada, see pikalt ei toimi. Näib, et nende tagasiside tavalistelt inimestelt on nõrk või lausa olematu.?
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pressiesindaja Olari Koppel märgib mööduva aasta kohta, et 2004. aastal leidis aset selgete maailmavaadete ehk SDE ja Reformierakonna võidukäik ja populismi ehk Res Publica, Keskerakonna ja Rahvaliidu taandumine.
?See on pikem protsess, mis jätkub veel õige mitmel järgneval aastal,? lausub Olari Koppel.
Res Publica aseesimehe Sven Sesteri sõnul oli erakonnal sündmusterohke aasta.
?Aga selle nimel, et midagi ette võtta ja ära teha, me ju poliitikasse tulimegi,? ütleb Sester. ?Res Publica sai 8. detsembril kolmeaastaseks, ometi võtsime vastu juba oma teise riigieelarve, sellel aastal võtsime võimu ka Tallinnas. Kriitikat on kogunenud palju, aga kriitikast pääsevad ainult need, kes midagi ei tee. Kõige olulisem on siinkohal siiski see, et oskame õppida, kui on vigu tehtud. Tulime suurte eesmärkidega. Nüüd küsitakse, kas ehk lubasime liiga palju ja ei suuda seda ellu viia? Loomulikult ei õnnestu suuri asju riigis teha kiirkorras.?
Suurimatest saavutustest toob Sester esile tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, koolidesse täiendavate sadade miljonite investeerimise ja suure pere ema palga sisseseadmise, mis on ka kohe reaalsuseks saamas.
?Pärast poolteist aastat võimul olemist on valitsuse tehtud asjade nimekiri minu arvates juba täitsa soliidne, inimesed on poliitika suhtes nõudlikumaks muutunud ja see on hea,? selgitab Sester. ?Ehkki Res Publicat võib mõnikord süüdistada liigses tormakuses või nooruslikus uljuses, ei saa meile ette heita tegevusetust, korruptsiooni ega tahtmatust Eesti elu paremaks muuta. Sellepärast vaatan tulevale poliitika-aastale üsna rahulikult vastu.?
Atoneni sõnul saab vigu analüüsides olukorda kindlasti parandada.
?Ma siin otsest nõu anda ei saa, kehtib ikkagi ka sellel alal konkurents ja ma ei ole nende palgal,? ütleb Atonen.
Koppel lisab, et Res Publica reitingu languse põhjustasid maailmavaate puudumine ja suutmatus vigadest õppida.
?Seda olukorda ei ole võimalik enam parandada. Rahval puuduvad nendega seoses head mälestused ja nii ei jää neid mitte keegi taga nutma,? märgib Koppel.
Emori suunajuht Aivar Voog põhjendab Res Publica reitingu langemist nii erakonna kui ka terve Eesti poliitikamaastiku noorusega.
?Res Publica on veel suhteliselt noor erakond, mis lansseeriti väga pretensioonikalt ja riskantselt ? uue poliitika lubadusega ning teravalt vastandudes olemasolevatele erakondadele,? selgitab Voog. ?Uue lubamine oli siis eristav ja asjakohane lubadus paljude valijatele, kes polnud rahul olemasolevate erakondadega. Res Publica noored poliitikud tundusid alguses ka usutavad sellist lubadust kandma.?
Voog usub, et Res Publica reiting paraneb. ?Peaaegu igal erakonnal on olnud kriitilisemaid perioode, kuid kui erakond ise usub enda tegemiste õigsusesse ja suudab oma liikmeskonda laiendada, siis on antud madalseis kindlasti lühiajaline,? ütleb Voog.
Res Publica reiting hakkas Voogi sõnul tasapisi langema peaaegu kohe peale viimaseid Riigikogu valimisi, kui moodustati koalitsioon vanade tegijatega ehk nendega, kellele eelnevalt püüti teravalt vastanduda.
?Meedia teravdatud tähelepanu leidis ja vahendas mitmeid seiku noorpoliitikute lubadustele mittevastavatest tegemistest, mis veelgi vähendas asjakohaste lubaduste usutavust ja ka eristumist vanadest tegijatest,? märgib Voog. ?Teiseks reitingu langemise põhjuseks olid tülid valitsusliidus, kus Res Publica oli järeleandev pool ja ka erakonna sisemised vastuolud ning tülid, samuti mõne tuntud liikme lahkumine erakonnast.?
Voogi sõnul muutus Euroopa Parlamendi valimiste ajal Res Publica eelnevalt edukas pretensioonikus millekski paroodia sarnaseks.