• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandus areneb euro tuleku tähe all

    Aastat 2004 võib Eestile lugeda edukaks. Majanduskasv jätkub 6protsendilises tempos, inflatsioon püsib 3% ringis ning üle hulga aja oli märgata elavnemise märke meie ekspordis. Eriti Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega võrreldes edeneb meie majandus Eesti Panga prognoosi järgi ka 2007. aastal jõudsalt.
    Mööduvat aastat jäid märkima mitmed tähtsad sündmused. Kui Eesti ELiga ühines, said lunastatud välisturgude ja investorite mitmeaastased ootused ning liitumine mõjus Eesti rahvusvahelisele usaldusväärsusele soodsalt.
    Näiteks reitinguagentuur Standard & Poor?s (S&P) otsustas 17. novembril tõsta Eesti riigireitingu tasemele A, väljavaatega ?stabiilne?. S&P on kergitanud viimastel aastatel reitinguid ühes rütmis Eesti edusammudega ELiga ühinemisel ning praegu on näha, kuidas reitingutes kajastub juba turgude ootus Eesti kiirest euroalaga ühinemisest.
    28. juunil liitus Eesti koos Leedu ja Sloveeniaga vahetuskursimehhanismiga ERM2, mida on nimetatud euro ooteruumiks, kuid tegelikult on tunnustus riigi rahandusele ning samas tõsine majanduspoliitiline ülesanne. Kokkulepe ERM2s osalemisest sisaldab kahte tähtsat punkti: Eestis jätkatakse usaldusväärse eelarvepoliitika elluviimist ning tagatakse sisemaise laenukasvu aeglustamine ja mõjus finantssektori järelevalve. ERM2 perioodil on oluline, et Eesti hoiaks jätkuvalt stabiilset majandus- ja eelarvepoliitikat.
    Samuti on üks prioriteetidest jätkata turu paindlikkust parandavate struktuursete reformidega. ERM2 perioodi algusesse langes ka euroga mitte liitunud riikide kohta koostatavate nn lähenemisaruannete avaldamine Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Komisjoni poolt 20. oktoobril. EKP rõhutas Eesti puhul vajadust säilitada senine eelarvedistsipliin, soodustada järjekindlalt palgakasvu aeglustumist ja piirata laenukasvu, tagades seejuures tõhus finantsjärelevalve. Mõlemad aruanded kinnitavad positiivselt Eesti võimet täita Maastrichti kriteeriumi nõudeid.
    Eesti jaoks on siiski suurem kaal 2006. aastal valmivatel aruannetel, mis on aluseks ka meie euroalaga liitumise arutelul. Seega on tehtud alles osa kodutööst.
    Algav aasta on tähtsaks ettevalmistusperioodiks euro käibeletuleku tehniliste, logistiliste, õiguslike ja muude küsimuste lahendamisel, kuid meie eriline tähelepanu peab keskenduma majandus- ja rahanduspoliitiliste ülesannete täitmisele. Siinkohal tõstan esile Eesti valitsuse eesmärgipärast tegutsemist ning arusaama, et euro käibelevõtt on meile lähisaastatel kõige kaalukam sündmus.
    Ühisrahaga liitumine soodustab majanduskasvu ning seeläbi üldist heaolu tõusu. Euroga seoses räägitakse sageli inflatsioonikartustest, kuid see on üle võimendatud. 1. maile eelnenud hinnatõusu hirmud ei leidnud Eestis kinnitust ? kui mais pelgas Konjunktuuriinstituudi andmetel rahvas ligi 7protsendilist hinnatõusu, siis tegelik inflatsioon jäi paari protsendi piiresse. Seega ELi mõju hindadele oli minimaalne, eriti olukorras, kus nafta hinnatõus on maailmaturgudel olnud väga kiire. Eesti majanduse lähiaastate areng on tugevalt seotud euro käibelevõtu plaanidega. Nii eraisikud kui ka ettevõtted harjutavad end mõttega, et majandusele stabiilsust lisav ühisraha on meil peaaegu juba reaalsus. Tähtis on hoida eri majandusagentide tasemel usaldust Eesti vastu tervikuna.
    Usalduse ja üldise heaolu hoidmiseks peab Eestil olema visioon, kuidas korraldada majanduselu ka aastate pärast võimalikult efektiivselt. Idee teadmistepõhisest majandusest tuleb teoks teha.
    Ehk tuleks siin meenutada teadmistepõhise ühiskonna nelja tugisammast, milleks on olemasolevat ja loodavat teadmist võimalikult tõhusalt kasutama motiveeriv majanduskeskkond, institutsionaalne raamistik ja ettevõtluskeskkond; kõrgelt haritud, loov ja heade oskustega rahvastik; arenenud ja arenemisvõimeline infrastruktuur infovahetuseks ning tõhus rahvuslik tugiraamistik innovatsiooni tarvis.
    Meie visioon võiks olla järgmine: luua selline põhjamaine ettevõtluskeskkond, mis tagab, et meie lapsed ja lapselapsed, kes on järjest enam orienteeritud rahvusvahelisele ruumile, tahaksid elada, töötada ning rakendada oma loomevõimet Eestis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Suur ülevaade: analüütikud näitavad rohelist ja punast tuld just neile Balti börsi aktsiatele
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Välisinvestorid on Eestiga rohkem rahul, kuid pole kedagi palgata
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.