Kulla hind läheb vastu pikimale rallile pärast USA president Richard Nixonit.
Kulla hind on ligi 16 aasta kõrgeimal tasemel, kuna dollar langeb ja arvatakse, et inflatsiooni pead tõstmine suurendab investorite kullaostu soovi.
Kulla hind on tõusnud alates 2001. aastast. USA eelarve- ja väliskaubandusdefitsiit on kasvanud rekordsuureks president Bushi valitsemise ajal. Viimati tõusis kuld viis aastat aastatel 1970-1974, kui USAs tõusis inflatsioon 12 protsendini.
?Praegune tsükkel on sarnane 1970ndate omale,? ütles U.S. Global Investorsi juhatuse esimees Frank Holmes Bloombergile. ?Inflatsioon pole veel sama kõrge, kuid see võtab aega.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Analüütikud ootavad tuleva aasta keskmiseks kulla hinnaks 435 dollarit ehk kuus protsenti sellest aastast enam. Prognoosid kõikusid 395 ja 550 dollari vahemikus.
Kuus kuud pärast euro juurutamist, 25. augustil 1999 kukkus kulla hind 20 aasta madalmale tasemele 251,95 dollarile untsist. Euro vastu on dollar 2001. aasta juulist alates kukkunud 60 protsenti. Mõned investorid on ostnud dollarites hinnatud metalle kaitsmaks end dollarites olevate varade väärtuse languse vastu.
?Situatsioon on ekstreemselt sarnane sellega, mil Nixon valiti tagasi,? ütles Torontos asuva Sprott Asset Managementi investeerimisstrateeg John Embry. ?Aktsiate hinnad kukkusid ja kulla hind tõusis.?
Ettevõte haldab 240 mln USA dollari suurust Sprott Gold and Precious Metals Fundi, millest 10 protsenti on paigutatud väärismetallidesse ja 90 protsenti, väärismetalle kaevandavate ettevõtte aktsiatesse. Fondi varade maht on 2001. aasta novembrist, mil fondiga algustati, kolmekordistunud. Sel aastal on fondi varade maht langenud 20 protsenti.
?Kuld saab olema tuleval aastal kohutavalt igav investeering,? ütles Gartman Letteri toimetaja Dennis Gartman.
1970ndate aastate kulla hinna kahel viimasel ralliaastal kukkus Dow Jonesi tööstuskeskmine 40 protsenti. Sel ajal viisid suurenenud Vietnami sõja pidamise kulud ja sotsiaalprogrammid USA riigieelarve ülejäägist puudujääki ja kasvatas inflatsiooni. Kasvav väliskaubanduspuudujääk viis 1971. aastal USA dollari lahtisidumiseni kullast ehk sisuliselt USA maksujõuetuseni. Alates 1946. aastast kulla suhtes 35 dollariga seotud dollari kurss kukkus 1974 aasta lõpuks 140,25 dollarile.
Inflatsioon hävitab võlakirjade tootluse ja paneb USA investoreid ostma dollarites hinnaga metalle.
?Dollar jääb nii kauaks nõrgaks, kuni Bush on Valges Majas,? ütles Söulis asuva Shinhan Banki valuuta- ja derivatiivitehingute osakonna juht Ko Young-Sang. ?Tal on lahendada kaks defitsiiti ja ta ei tõmba käsi Iraagist eemale.?